Riigikogu kultuurikomisjon tegi neljapäevasel istungil muudatusi spordiseaduse eelnõusse, millega luuakse õiguslik alus treeneritele töötasu toetuse maksmiseks.
Komisjoni ettepanek on sätestada treenerite tööjõukulu toetus eraldi paragrahvina, tuues selgemalt välja toetuse maksmise alused. Samuti on täpsustatud kultuuriministri volitust toetuste määramise tingimuste kehtestamiseks.
Seaduse jõustumist kavandatakse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
„Soovime, et seadus jõustuks Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, et esimese taotlusvooru saaks korraldada juba novembris ja taotlusi saaks läbi vaadata detsembris. Täiendavad 3,51 miljonit eurot riigieelarvest on mõeldud eelkõige noortespordi toetamiseks ja treeneritele sotsiaalsete garantiide tagamiseks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.
Spordiklubid ja -koolid saavad edaspidi treeneritele töötasu maksmiseks taotleda toetust riigieelarvest. Toetus on ette nähtud kuni 24-aastaseid lapsi ja noori treenivatele spordiklubidele ja -koolidele viienda ja kõrgema kutsetasemega treenerite töötasu toetuse maksmiseks.
„Et 23-aastaste juunior-vanuseklassi treenerite töötasu maksmine poole aasta pealt ei lõpeks, otsustati vanusepiiri tõsta 24-aastaseks saamiseni,“ ütles Luik.
Seaduse muutmisega antakse kultuuriministrile volitus kehtestada toetuse määramise tingimused ja jaotamise kord. Halduslepingu alusel antakse õigus administreerida toetuse raha Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, kelle üle teostab järelevalvet kultuuriministeerium.
Kultuurikomisjon otsustas saata spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (722 SE) Riigikogu täiskokku teisele lugemisele 22. oktoobril.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati [dot] varblane
riigikogu [dot] ee
Päringud: pressriigikogu [dot] ee