Riigikogu kultuurikomisjon arutas teisipäevasel istungil koos huvigruppidega koolieelse lasteasutuse seaduse muudatusi, et leida lahendusi lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks.
Eelnõuga on kavas muuta lapsehoiu võimalused paindlikumaks ning anda kohalikule omavalitsusele võimalus lapsevanema nõusolekul asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht lapsehoiu kohaga. Sel juhul ei või lapsehoius vanema poolt kaetav osa ületada 20 protsenti valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Lisaks sätestatakse eelnõus ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias.
„Eelnõu mõte on, et lapsevanem ei peaks lasteaiakohta kaua ootama. Lapsehoiuga saab leevendada lasteaiakohtade puudust. Kohtumisel jäi aga kõlama, et lapsevanematel peaks säilima valikuvabadus lapsehoiukoha valimisel, seda ei tohiks kohalik omavalitsus vanemale dikteerida. Samuti võiks kaaluda lapsehoiu toetuse ülempiiri kehtestamist, mida kohalik omavalitsus peab kompenseerima,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.
Istungil leiti, et lasteaia ja lapsehoiu nõudeid peaks ühtlustama, et lapsi koheldaks võrdselt. Täpsustamist vajavad ka laste ja täiskasvanute suhtarv rühmas.
Lasteaia- ja lapsehoiuvõimaluste parandamiseks on kavas kasutusele võtta Euroopa Liidu vahendeid. Sotsiaalministeerium kavatseb sotsiaalfondi raames toetada ca 6,5 miljoni euro eest 1200 lapsehoiukoha loomist, millele lisandub kohalike omavalitsuste 30%-line omaosalus. Siseministeerium planeerib alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri toetamist regionaalarengu fondist 34 miljoni ulatuses.
Istungil osalesid haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Tallinna ülikooli, alushariduse juhtide ühenduse, lasteaednike liidu, lapsehoidjate kutseliidu, maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu esindajad.
Riigikogu lõpetas koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE) esimese lugemise 7. mail.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152