Üha sagenev koolivägivald ei ole enam ammu kauge probleem ookeani või lahe tagant, see on tänane reaalsus ka Eestis. Õpilaste käitumismaneerid ja eetikanormid on viimaste aastatega väga palju muutunud ja lõdvenenud.
Lahendamaks üha ägeneva koolivägivalla probleeme, kus kaasõpilasele noaga selga löömine või mahalaskmine ei ole enam Ameerika filmidest nähtu vaid kodune reaalsus, tuleb tõsiselt mõelda probleemi allikatele ning lahendustele.
Lauri Luige sõnul oleme olukorras, kus haridusasutustest on kujunemas sõjatandrid.
”Lapse kasvatus algab loomulikult kodust. Noorele inimesele tuleb kodus enam tähelepanu pöörata, et vältida isiklike probleemide väljaelamist kaasõpilaste peal,” lausus Luik.
Tingimata tuleb aktiviseerida ja parandada koolipsühholoogide tegevust. Kahjuks on täna üksjagu koole, kus professionaalne psühholoog sootuks puudub.
”Tuleb koolitada tugiõpilasi, kes rasketes olukordades koolikaaslasi ja ka probleemseid noori toetaks ning probleemi algeid täheldades kõige hullemat ennetada aitaksid. Lahendamaks koolivägivalla ja käitumisega seotud probleeme, peaks õppeasutus ja lapsevanem omavahel sõlmima nö heatahtelepingu, kus on fikseeritud koolisisesed käitumisreeglid ning vastavad meetmed nende mitte täitmise või rikkumise eest,” lisab Luik.