Minu kõne koolilõunatoetuse laiendamise esimesel arutelul Riigikogus.
Austatud juhataja! Head kolleegid!
Gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimisel on kindlasti positiivne mõju meie noorte tervisele. Õige toitumine on aktiivse füüsilise tegevuse ja puhkuse kõrval üks osa tervislikest eluviisidest.
Vähemalt kord päevas tuleb süüa sooja toitu, et püsida terve. Kahjuks on meil peresid, kus koolilõuna võibki olla noore ainus soe toit päevas.
Koolitoit on ehk abiks ja suunanäitajaks nendele noortele, kelle menüü peaasjalikult energiajookidest ja kartulikrõpsudest koosneb. Lisaks on see loomulikult ka täiendav finantstugi abivajajatele, olles positiivne sõnum eelkõige majanduslikult tundlikumatele perekondadele.
Tõsi, igasuguste lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest. See tähendab, et aidata tuleks eelkõige neid, kes tuge tegelikult vajavad. Nii suudaksime hädasolijaid senisest veelgi enam aidata.
Oleme koolilõunatoetust samm-sammult laiendanud. 2002. aastal kehtestasime koolilõunatoetuse 1.–4. klassini, 2006. aastal kuni 9. klassini ja ka kutsekeskhariduses. Järgmisest aastast makstakse seda kuni gümnaasiumi lõpuni.
Kõnealune eelnõu puudutab ca 22 500 noort inimest umbes 20 000 leibkonnast ja 94 omavalitsusest.
Koolilõunatoetuse maksmise laiendamine tähendab kolme miljonit lisaeurot riigi tuge. Lisaks on see positiivne sõnum neile kohalikele omavalitsustele, kes seni on gümnaasiumis koolilõunat 100% ise toetanud. Nende omavalitsuste kulud loodetavasti vähenevad.
Kokkuvõtet tehes ütlen, et gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimine on kindlasti positiivse mõjuga noorte tervisele, nende toitumisharjumustele, samuti on see toeks majanduslikult tundlikumatele perekondadele ja ka kohalikele omavalitsustele. Aitäh!