Esiteks, Eesti riigi jaoks on väga oluline, et meie noored saaksid hea hariduse, olenemata sellest, kes on koolipidaja. Olgu selleks siis riik, kohalik omavalitsus või eraomanik.
Loomulikult on Riigikohtu otsus ka Eesti riigile täitmiseks ning eks me peame üheskoos Haridus- ja teadusministeeriumiga selgusele jõudma, kuidas vastuolu põhiseadusega likvideerida.
Riigikohtu otsuses viidatakse sellele, et omavalitsus on seaduse ees kohustuse täitnud, kui võimaldab oma territooriumile sissekirjutatud noortele põhihariduse omandamise munitsipaalkoolis.
Samas ei saa me unustada, et Eestis on ka rida häid erakoole, kus õpib ka näiteks väga mitmeid Tallinna noori. Erakooliseaduse kohaselt arveldab omavalitsus erakoolidega proportsionaalselt seal õppivate vastava omavalitsuse laste arvuga.
Erakoolide puhul oleme aluseks võtnud sama loogika, mis toimib täna omavalitsuste endi vahel arveldamisel. Näiteks kui Haapsallu sisse kirjutatud laps käib Tallinnas koolis, siis arveldavad Haapsalu ja Tallinn omavahel. On ju igati loogiline, kui analoogne põhimõte kehtiks ka erakoolide puhul.
Samas viidatakse põhiseadusele, mis ütleb, et kui riik paneb omavalitsusele täiendavaid ülesandeid, siis tuleb selle jaoks ka vahendid eraldada. Minu hinnangul ei tohiks vahet teha sellel, kes on kooli pidaja. Nagu ka alguses öeldud, olulisim on, et noored saaksid hea hariduse. Seega ei käsitleks ma erakoolides õppivate noorte toetamist lisaülesandena (arvlemise aluseks on valitsuse poolt määratud keskmine piirsumma, millest rohkem erakool küsida ei saa).
Aga jah, mis seal ikka, Riigikohtu ohtsus on selline nagu ta on, eks meie ülesanne on kiiremas korras leida lahendus, kuidas vastuolu likvideerida.
Lauri