Haridusministri ootamatu ja kooskõlastamata otsus rahastada täiendavalt riigigümnaasiumides õppivate noorte koolitoitu, on munitsipaalkoolides õppivate noorte suhtes ebaaus ning inetu. See annab avalikkusele väga segase signaali, justkui hinnataks rohkem gümnasiste, kes õpivad riigikoolides. See on minu hinnangul ebaõiglane.
Loomulikult on tore, kui õpilased saavad maksumaksja kulul sooja koolilõuna, kuid paraku on nii, et suurem osa noori õpib munitsipaalkoolides, kus lapsevanemad peavad koolilõuna tegeliku kulu ja riigi poolt toetatava osa vahe endiselt kinni maksma.
Lihtne on öelda, et omavalitsused leidku nüüd vastuvõetud eelarve tingimustes võimalused täiendavaks koolilõuna toetuseks. Paraku ei ole see kõikjal võimalik. See aga tekitabki olukorra, kus riigikoolide noori koheldaks justkui teistel alustel. Kuigi õiguslikult on kõik korrektne.
Tõsi, on omavalitsusi, kes kompenseerivad juba täna ka gümnaasiumiastme koolitoidu hinnavahe, kuid vaatamata sellele paneb haridus- ja teadusministri äkkotsus ülejäänud omavalitsused keerulisse olukorda.
Kui pidevalt leitakse üleöö raha juurde „oma kulude ümbervaatamise“ teel, siis tekib küsimus, kui palju seal veel nö vabu vahendeid on ning ehk saaks neid kasutada näiteks munitsipaalkoolide investeeringukomponendi suurendamiseks vms. On alatu ja vastutustundetu teha kooskõlastamata otsuseid, mis programmeerivad eelarvesse täiendavaid kulusid, millel pole katet.
Lauri