Riigikogu töölauale on taas jõudnud karusloomakasvatuste keelustamise teema. Üldiselt vaba ettevõtluse suure toetajana olen ma karusloomafarmide, tsirkuste jms osas teist meelt. Ma leian, et oleme inimkonnana jõudnud sellisesse arenguetappi, kus peaksime elava hävitamist ja ekspluateerimist hakkama tõsiselt piirama. Ma ei ole naiivne, arvates, et suudame lähiajal täielikult loodust säästvale ja seda austavale toimimisele üle minna, kuid viimane aeg on suund sinna poole võtta. Igapäevaste olmemurede kõrval peame end sundima mõtlema ka laiemalt, nii umbes 100-200 aastat tulevikku. Tegelikult ei pea ma silmas pelgalt karusloomi ja tsirkust, vaid kogu elusat loodust tervikuna. Millise Maa ja suhtumise loodusesse soovime pärandada oma järeltulevatele põlvedele? Eetikale tuleb selle kõige juures kõvasti ruumi juurde teha, oma ego, mugavuste ja harjumuste arvelt, paraku.
Olgu öeldud, et ma ei räägi antud kontekstis loomsest toidust meie laual. Inimene on aastatuhandeid liha söönud ning seda trendi ma murda ei püüa. Ehkki, ma jätkuvalt ei saa aru, miks inimesed peaksid krokodilli liha sööma või ninasarviku sarve tarvitama. Kuigi on ka neid, kes edukalt loomsest toidust sootuks loobunud. Küll aga pean ma silmas tarbetut loomade ja looduse tapmist ning ärakasutamist raha, edevuse, meelelahutuse ja mugavuse eesmärgil. Olen isegi poolel teel, ei häbene tunnistada. Mul on ka praegu jalas nahast kingad, tõsi, need on materjalist, mis on saadud lihatööstuse jääkidest. Aina enam teen ka rõivaid jm oste sooritades selles osas teadlikke valikuid. Loomade tsirkuses ei käi ma aga enam ammu. Me kõik areneme. Just teadlikkuse suurendamisele ma soovingi tähelepanu pöörata. Muideks, tänapäevane tehnoloogia võimaldab edukalt toota tervisele sõbralikke materjale, mis hoiavad meid vajadusel soojas ning näevad ka efektsed välja. Hoiakute ja suundumuste muutused on valusad, tean seda omast kogemusest. Kuid targem suudab, me ju tahame olla targad.