Rae vald on viimased kakskümmend aastat olnud üks Eesti kiiremini kasvavaid omavalitsusi. Siia on kolinud tuhandeid noori peresid, kellel on head töökohad ja korralik sissetulek, mis on aastast aastasse kasvatanud ka valla maksubaasi. See ei ole juhus, varasemate vallavalitsuste töö tulemusel loodud edulugu põhineb pikaajalisel ja läbimõeldud arendustegevusel: uutel lasteaedadel, koolidel, korras taristul. Viimase kahekümne aasta jooksul on Rae valla prioriteet olnud perede heaolu, turvaline elukeskkond ja hea hariduse pakkumine, seda nii korras majade kui eeskätt motiveeritud ja pädevate haridusjuhtide ja õpetajate kaudu.
Kui sõnad ja teod lähevad lahku
Vallavanem Gerli Lehe on rääkinud ilusasti sellest, et Eesti julgeolek algab peredest ja kuidas demograafiline julgeolek on riigikaitsega võrdväärne. “Kui omavalitsused ei suuda peredele kindlustunnet pakkuda, maksame selle eest tulevikus kõrget hinda,” on ta öelnud. Sõnadega on raske vaielda. Küsimus on, mida need sõnad Rae valla juhtimisel päriselt tähendavad.
Viimastel kuudel on pilt olnud pigem vastupidine. Vallavalitsus kaotas eralastehoiu toetuse, mis vähendas valikuvõimalusi just nende perede jaoks, kellele munitsipaallasteaiakoht ei sobi või kellele vald ei suuda seda mõistlikult ligipääsetavas kohas pakkuda. “Kodulähedase lasteaia” mõistet on venitatud nii, et Peetri lapsele peetakse kodulähedaseks kuue kilomeetri kaugusel asuvat, praktiliselt vaid autoga ligipääsetavat Assaku lasteaeda. Lahendust, mis paljudele peredele, eriti üksikvanematele, lihtsalt ei toimi.
Taaramäe lasteaias on aasta jooksul lahkunud seitse töötajat, õpetajaid vahetub pidevalt ning hiljuti ei jätkunud lasteaias personali, mistõttu paluti lapsevanematel vabatahtlikult lapsi hoidma tulla. Vallavanema kinnitusel on tehtud rahuloluküsitlus ja koostatakse parendusplaan, ent tulemusi paraku ei paista. Lasteaeda juhib Isamaa erakonna volikogu liige, hoolekogu eesotsas on aga inimene, kes kandideeris vallavanema erakonna nimekirjas ja asus pärast volikokku pääsemist tööle vallavanema abina. Kvaliteetsele haridusele näidakse eelistatavat parteilist ringkaitset ja töökohti omadele.
Samal ajal vabastati Jüri kooli direktor ametist kiirelt ja karmilt väidetava toimingupiirangu rikkumise tõttu. Olukorras, kus tema enda ja endise vallavanema kinnitusel toimiti eelmise vallavalitsuse teadmisel, vormistati rutiinseid lepingu lisasid ja keegi mingit isiklikku kasu pole saanud. Tegemist oli noore ja tulevikku vaatava koolijuhiga, keda toetas tugevalt kooli õpetajaskond. Vallandamise tegelikke põhjuseid tasub pigem otsida uue vallavalitsuse hariduspoliitika probleemidest: kui õpetajate töötingimusi sooviti halvendada, ei suudetud direktori ega õpetajate küsimustele vastuseid anda. Direktor, kes õpetajate eest seisis ja koolipidaja ees selga sirgu hoidis, pidi jõupositsioonil oleva vallavanema otsusel koheselt lahkuma.
Küsimus ei ole rahas, vaid valikutes
Rae vald ei kannata rahapuuduse käes. Targalt ja vastutustundlikult majandades on ta kasvanud üheks hinnatuimaks ja parima haridusvõrguga omavalitsuseks Eestis. Ometi pole praegune vallavalitsus suutnud ehitada ühtegi uut lasteaeda ega kooli. Vastupidi, esimesi otsuseid pärast valimisi oli Raemõisa uue kooli ehituse edasilükkamine. Selle tagajärjel on olemasolevad koolid ülekoormatud ning õpilaste õpi- ja õpetajate töötingimused halvenevad. Mõni kool võib olla sunnitud minema teise vahetusse. Viibib ka Kindluse kooli juurdeehitus. Lasteaedades otsustati aga, et kohti on üle, ning erahoius käivaid peresid enam ei toetata. Samal ajal anti “tühjadele” lasteaedadele suunis viia rühmad seadusega lubatud maksimaalse täitumuseni. See vähendab lastele pööratavat individuaalset tähelepanu ja tõstab oluliselt õpetajate koormust.
Sarnast küsimust, kas jõukas vald kasutab oma kasvavat tulubaasi piisavalt hästi selle nimel, mille jaoks see kord koguti, on tõstatanud ka endine rahandusminister Mart Võrklaev, kes on pakkunud, et jõukamate omavalitsuste tulumaksu kasvu tuleks osaliselt riigikaitse ja regionaalse tasakaalu nimel riigiga jagada. Kui riigi tasandil peetakse õigustatuks küsida, kas jõukad vallad annavad piisavalt tagasi, on igati õigustatud küsida sedasama ka valla enda peredelt: kas Rae vald kasutab oma raha nende heaks, või millegi muu jaoks?
Rae valla edulugu on tõsi. Kuid edulugu ei anna omavalitsuse juhtidele automaatset õigust eeldada, et jõukus ise loob peredele kindlustunnet. Kindlustunne ei sünni maksulaekumisest, vaid igapäevastest otsustest. Kas lasteaiakoht on olemas ja kättesaadav? Kas õpetajad on motiveeritud ja kas neid on piisavalt? Kas laps saab vajalikku tuge ja kas omavalitsus päriselt kuulab peresid, kes probleemidele viitavad?
Iroonilisel kombel juhib Rae valda praegu vallavalitsus, kus on naisi rohkem kui kunagi varem. Võiks eeldada, et see toob kaasa suurema tähelepanu just perede ja laste heaolu suhtes. Paraku näitab viimaste kuude praktika vastupidist. See paneb küsima, mida sõnad peretoetusest ja julgeolekust tegelikult väärt on, kui erakonna oma naisjuhtide käe all langetatud otsused peredele ja lastele nii vähe soojust pakuvad. Sõnad ja teod peavad kokku käima ka siis, kui vallakassa on täis ja otsustajate laua taga istuvad naised.