Täna riigikogus toimunud Balti Assamblee julgeolekupoliitika alasel ümarlaual „Sise- ja välisjulgeolekupoliitika seos: piiride vältimine” avasõnaga esinenud Riigikogu aseesimees ja BA Eesti delegatsiooni juht Laine Randjärv tõstis esile sise- ja välisjulgeoleku piiride ähmastumist ning julgeolekuohtude mitmekesistumist.
Randjärv ütles, et riigipiire ületavate relvakokkupõrgete kõrval ähvardavad meie julgeolekut sõltuvus välismaistest majandusressurssidest, massiline ränne, keskkonna halvenemine, piiriülene organiseeritud kuritegevus ja pandeemiad.
Randjärv märkis, et Euroopa Liit on sellele olukorrale reageerinud sise- ja välise julgeolekuga tegelevate institutsioonide ja osapoolte vahelise kooskõlastamise ning koostöö tugevdamisega. “Euroopa Liidu põhiline filosoofia sise- ja välisjulgeoleku seostamise vallas on koostööl ning kaasamisel põhinev lähenemine. Eelkõige peaksime vältima piiride kehtestamist sise- ja välisjulgeolekupoliitika vahele. Teiseks peaksime arendama tihedamat piirkondlikku koostööd ja integratsiooni konfliktide ennetamiseks ja ohjamiseks,” lausus Randjärv.
Julgeoleku kaitsmist ei saa enam tagada ainult meie riikide piiride puutumatuse hoidmisega, ütles Randjärv ning rõhutas, et ühe riigi julgeolek on tihedalt seotud kõigi julgeolekuga. „Unustage ära julgeoleku sisemine või väline mõõde. Riigile keskendunud tegutsemine siseriikliku julgeoleku valdkonnas tuleb asendada koostööpõhise lähenemisviisiga kõigi riikide julgeolekule,” lausus ta ning selgitas, et olukord on veelgi keerulisem, sest julgeolekut ei saa kaitsta ainult tänapäevase kaitsesüsteemi ja suure hulga relvade abil. Julgeolekul on palju vorme, mille jaoks on vaja mitmekülgseid vahendeid ja riigiülest, piirkondliku ning isegi ülemaailmse ulatusega lähenemisviisi.
BA Eesti delegatsiooni juht kutsus iga üksikut riiki ja piirkonda üles tegutsema ka omaalgatuslikult, et otsida lahendusi neile sise- ja välisjulgeoleku probleemidele, kaotama piirid sise- ja välisjulgeolekupoliitika vahelt ning töötama välja konkreetsed tegevuskavad sise- ja välisjulgeoleku küsimustega tegelemiseks siseriiklikul, piirkondlikul ning üleilmsel tasandil. “Julgeolek on muutumas üha keerulisemaks, samas kui nii meie ühiskond kui ka meie ise, poliitikud, tahame lihtsaid, kiireid, populaarseid ja nähtavaid otsuseid,” sõnas Randjärv ning nimetas suurimaks väljakutseks seda, kuidas tulla toime nende probleemidega viisil, milles lihtsus oleks ühendatud keerukusega ilma üht teisele ohverdamata.