Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu esimees Laine Randjärv tervitab alanud diskussiooni Lauluväljaku territooriumi tuleviku üle.
„Eelmisel nädalavahetusel toimunud noorte laulu- ja tantsupeo järel on taas kerkinud teemaks Lauluväljaku territooriumi tulevik. Jagan kultuuriministri väljaöeldud mõtet, et nimetatud maa-ala tuleb paremini planeerida ja ümber kujundada, arvestades nii tantsijate kui publiku vajadusi,” ütles Randjärv.
„Kõige mõistlikum oleks tantsupeolistele luua püsiv võimalus oma peo pidamiseks Lauluväljaku territooriumile rajataval Tantsuväljakul. Mitmetel koosolekutel, kus arutatud tantsupidude toimumiskoha tulevikku, on just see plaan olnud alternatiivide reas eelistatuim, ” märkis Randjärv.
Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu juhtiva Riigikogu aseesimehe arvamusel võiks Lauluväljaku ümberkujundamise ajalises plaanis sihikule võtta aastaks 2018, mil möödub 100 aastat Eesti Vabariigi sünnist ning aasta hiljem tähistatakse laulupidude 150 juubelit.
„Järgmise, 2014. aastal toimuva tantsupeo paik on aga kindlasti hetke põletavaim küsimus. Suure peo lauljad- ja tantsijad ei mahu sarnaselt just möödunud noorte peoga üheaegselt praegusele lauluväljakule pidu pidama. Ajutise lahendusena tuleks ehk kaaluda järgmise tantsupeo korraldamist Kadrioru staadionil,” lausus Randjärv.
Lähiajal kogunev Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu paneb paika ka järgmise noortepeo korraldamise aja. Mõistlik oleks see planeerida aastasse 2016, mis annab võimaluse taastada suurte ja noorte pidude toimumise ajaline rütm.
“Praegune nihe, mis tehti vastu tulles Kultuuripealinna 2011 soovile, aitab taas jõuda ajagraafikusse, mis jätab suure üldlaulu- ja tantsupeo ettevalmistamiseks aega kolm aastat,” sõnas Randjärv.