Avasin täna rahvusvahelise Hariduskonverentsi „Kaasav haridus“. Konverentsi on võimalik ka veebis otseülekandena jälgida, lisainfo: http://www.sos-lastekyla.ee/en/conference/general-information/
Toon siin ka teile lugemiseks oma kõne:
Austatud Hr President! Lugupeetud konverentsi külalised kaugelt ja lähedalt, osalejad, korraldajad!
Daamid ja härrad!
Soovin tervitada kõigepealt meie rahvusvahelisi osalejaid, eriti SOS Lastekülade maailmapresident Siddhartha Kaul’i ning soovida teile meeldejäävat Eestimaa külastust ning seda, et saaksite osa meie külalislahkusest.
Tänan SOS Lastekülade rahvusvahelist organisatsiooni ja selle Eesti osakonda, kes on sellise tänuväärt teema nii aktuaalseks tõstatanud ning erinevaid osapooli kokkutoova konverentsi korraldanud.
Üks vana Aafrika rahva vanasõna ütleb: “Selleks, et kasvatada last, on vaja tervet küla”.
Tõepoolest – on vaja rohkem kui ühte inimest, et anda lapsele eluks vajalikku kogemust. Laps kohtab oma elu jooksul palju erinevaid kogemusi ja olukordi ning enamasti peab siiski keegi talle õpetama õigel ja valel vahet tegema.
See tähendab, et terve kogukond on sellesse kaasatud, kuidas lapsed üles kasvavad ja kuidas nad haritud saavad – sest nad õpivad palju ka sellest, mida nad näevad väljaspool oma kodust keskkonda. Selleks, et olla tubli eluga toimetulev kodanik, ei vaja inimene ainuüksi tugevaid pereväärtusi, vaid ka tugevat toetavat kogukonda enda ümber. Meie lapsed suhtlevad ka teiste inimestega kui pelgalt oma sugulaste ring. Nõnda me õpimegi sotsialiseeruma ja leidma oma kohta suures maailmas.
Samas teame, et ühiskonnas, ka meie omas, seisavad paljud lapsed silmitsi selliste teguritega nagu vanemliku hoole kaotus, vaesus jne. Sageli on neil keerulisest lapsepõlvest tingitud erilisuse tõttu probleeme koolis. Koolid ja õpetajad ei oska või ei jätku ressursse nendele abi pakkumiseks.
Sellise väikse riigi rahvana nagu on Eesti, peame me tajuma, et olukorras, kus meil on vaid 200 000 alla 16 aastast last, muutub iga lapse üleskasvamise kvaliteet meile rahvana püsimajäämiseks lausa kriitilise tähtsusega poliitika osaks.
Üheks määravaimaks osaks lapse kasvuea kvaliteedis on haridus – selle kättesaadavus ning lapse arengupotentsiaali võimalikult parem toetamine koolisüsteemis.
Olukorras, kus tegemist on sotsiaalses riskis olevate lastega, kelle perekond ei suuda talle pakkuda piisavat tuge lapse võimete igakülgseks arendamiseks, tulebki mängu kogukond – “küla”, kus kõikide osapoolte koostöös me saame edendada riskilaste hariduse omandamist. Kvaliteetne haridus omakorda on parimaks eelduseks, et laps suudaks väljuda oma sotsiaalsest taustast tingitud vajakajäämistest ning jõuda parema elukvaliteedini.
Minu siiras soov on, et algava konverentsi tulemusena saaks Eesti praktilisi kogemusi, mis aitavad meie spetsialiste ning moodustuks koostöövõrgustik, mis aitab meil neid valupunkte riskilaste hariduses ja kasvuteekonnal ületada, millega tänasel päeval silmitsi seisame.
Iga laps on Eestile oluline!