Riigikogu aseesimees Laine Randjärv rõhutas Eesti lipuväljaku avamisel Põltsamaal, et Eesti lipul ja selle värvidel on aegade vältel olnud keskne roll meie rahvuskultuuris.
„Sinimustvalge muutus rahvale armsaks värvikombinatsiooniks juba selle lipu õmblemise ajal siinsamas Põltsamaa jõe ääres asunud kihelkonnakooli käsitööklassis,“ ütles Randjärv.
„Täna on Eesti rahvuslik pidupäev, sest 130 aastat tagasi pühitseti Otepää kirikus meie esimene sinimustvalge lipp. Sellest sai isamaalise meelsuse kandja kohe pärast lipu Otepää kirikus sisseõnnistamist Eesti Üliõpilaste Seltsi tunnuslipuna,“ sõnas Randjärv.
Kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli õpetaja Aleksander Mohrfeldti mälestuste järgi algatas Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Suuremõõtmelise sinimustvalge siidilipu õmblesid Paula Hermann, Miina Hermann (Härma) ja Emilie Beermann. Põltsamaa koduloolase Heino Joosti andmeil valmistati siidiriidest lipp kihelkonnakooli majas Põltsamaa jõe ääres ja see sai valmis 26. märtsil 1884. aastal.
Sinimustvalge lipp heisati noore Eesti riigi tunnusena Pika Hermanni torni 12. detsembril 1918. aastal. 27. juunil 1922. aastal kiitis Riigikogu heaks riigilipu seaduse, millega rahvuslipp võeti kasutusele ka riigilipuna.
Fotod Eesti lipuväljaku avamiselt Põltsamaalt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Laine+Randjarv/lipuvaljak/