Lahkunud on Eesti Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas. Siim oli äsja oma 35. sünnipäeva tähistanud taasiseseisvunud Eesti riigi ja majanduse olulisemaid kujundajaid.
Siim Kallase elutöö on tihedalt seotud Eesti taastatud iseseisvuse kõige esimeste aastakümnetega. Ta oli nende inimeste seas, kes aitasid veel enne iseseisvuse taastamist sõnastada Eesti majandusliku iseseisvuse ideed, ning ta oli Eesti Panga presidendina üks 1992. aasta rahareformi peamisi eestvedajaid. Tema juhtimisel valmistati ette Eesti oma raha kasutuselevõttu, taastati Eesti Panga rahvusvahelised sidemed ja loodi alus Eesti krooni usaldusväärsusele.
Eesti kroonist sai taastatud riigi üks olulisemaid sümboleid ning Siim Kallasest selle reformi üks tuntumaid eestvedajaid.
13. novembril 1994 asutas Siim Kallas koos mõttekaaslastega Eesti Reformierakonna ning valiti selle esimeseks esimeheks. Ta juhtis erakonda kümme aastat, kuni 2004. aastal sai Reformierakonna auesimeheks ja andis teatepulga edasi Andrus Ansipile. Erakonna sünni juures oli keskne mõte, et Eesti peab liikuma kindlalt lääneliku demokraatia, vabaturumajanduse ja inimese suurema vabaduse suunas. Kallase koostatud „Kodanike Riigi Manifestist“ sai noore Reformierakonna esimesi olulisi poliitilisi dokumente.
Siim Kallase jaoks ei olnud liberalism abstraktne mõiste, pigem oli see eluviis ja mõttelaad. Liberalism tähendas Siimu jaoks usku inimese võimesse ise otsustada ja vastutada, ettevõtlusvabadust, tugevat rahandust ning riiki, mis loob inimestele võimalused, kuid ei otsusta nende eest kõike. Need põhimõtted jäid tema poliitilise tegevuse keskmesse aastakümneteks ning kujundasid sügavalt ka Reformierakonna poliitilist identiteeti.
Ta teenis Eestit mitmes väärikas rollis. Lisaks eelmainitud Eesti Panga presidendi ametile täitis ta ka peaministri, välisministri ja rahandusministri saapaid. Siim Kallase juhitud valitsus oli ametis 2002. aasta jaanuarist 2003. aasta aprillini – ajal, mil Eesti valmistus otsustavateks sammudeks Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisel. Peaministrina juhtis Kallas Eesti Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi nende otsustavas faasis ning tema valitsuse ajal hoidis Eesti kaitsekulud kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust.
2004. aastal jätkus Siim Kallase töö Euroopas. Ta oli tervelt kümme aastat Euroopa Komisjoni asepresident. Esmalt vastutas ta haldusküsimuste, auditi ja pettustevastase võitluse eest ning hiljem Euroopa Liidu transpordipoliitika eest. Ka Brüsselis kandis ta edasi samu põhimõtteid, mida oli Eestis kaitsnud – avatud konkurentsi, läbipaistvust, vastutustundlikku rahakasutust ja toimivat avalikku võimu. Transpordipoliitika vastutajana oli ta suur Rail Balticu eestvõitleja, olles veendunud, et Eesti vajab Euroopaga rohkem kiireid ühendusi, mis vastaks ka Euroopa, mitte Nõukogude Liidu standarditele.
Pärast Euroopa Komisjonist naasmist ei jäänud Kallas Eesti ühiskonnaelust kõrvale. Ta oli näiteks Viimsi vallavanem, Riigikogu aseesimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ning jätkas aktiivselt Eesti ja Euroopa tuleviku üle arutlemist. Poliitikast taandus ta Riigikogu liikmena 2024. aastal, kuid ka pärast seda võttis Reformierakonna auesimehena sõna erakonna, liberaalse demokraatia, Eesti majanduse ja Euroopa tuleviku küsimustes.
Veel 2025. aastal Reformierakonna volikogu ees peetud sügiseses kõnes meenutas Kallas, miks Reformierakond omal ajal loodi. Eesti pidi tema sõnul liikuma edasi läänesuunal, demokraatia ja vabaturumajanduse teel. Ta meenutas ka erakonna algusaastate ambitsiooni parandada Eesti inimeste heaolu ning rõhutas liberaalse mõtte keskset põhimõtet, milleks on inimese õigus ja vastutus püüelda oma õnne poole.
Siim Kallase pärandit ei saa kokku võtta ühe ametikoha ega ühe reformiga. Tema jälg on Eesti kroonis ja meie rahanduskultuuris, Reformierakonna sünnis, Eesti läänelikus valikus ning selles enesekindluses, millega noor taastatud riik otsustas, et suudab olla edukas Euroopa riik.
Reformierakond jääb Siim Kallast mäletama oma asutaja, auesimehe ja mõttekaaslasena, kes nõudis nii endalt kui ka teistelt julgust mõelda suurelt, teha valikuid ning võtta nende eest vastutus.
Avaldame sügavat kaastunnet Siim Kallase perele ja lähedastele.
Aitäh, Siim. Puhka rahus.