Üksikute seakasvatajate asemel tuleb riigieelarvest toetada maaülikooli teadusprojekte, mis aitaksid tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet tervikuna, leiab endine maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond).
„Pooldan igati peaministri soovi jätkata eelmise valitsuse pingutusi teadusuuringute rahastamise suurendamisel ühe protsendini SKT-st. Küll on aga üllatav, et maaelu ja põllumajanduse alane teadustegevus pole valitsuse prioriteet,” ütles riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse.
„Eestis on kindlasti teadusuuringute potentsiaal majanduskasvu loomisel alakasutatud. Ka põllumajandusvaldkonnas aitaksid uued teadmised suurendada põllumehe sissetulekuid ja maapiirkondade elujõudu. Valitsuse praegune nägemus maaelu edendamiseks on maksumaksja raha kiire ja populistlik laialijagamine,“ lisas Kruuse.
Maaelukomisjoni aseesimehe sõnul tuleb maksurahast antavad täiendavad toetused suunata pikaajaliste lahenduste väljatöötamisse, mis tooksid kaasa struktuurimuutused põllumajanduses.
„Valitsus plaanib maksta seakasvatajatele täiendavalt kaks miljonit eurot tõuaretustoetust vaatamata sellele, et sigade tõuaretustoetused on juba praegu kõrgeimad. Samas, maaülikooli ega Eesti maaelu arengukava teadus- ja innovatsiooniprojektidesse täiendavaid investeeringuid ei tehta. Rõhutan, et eelmise valitsuse otsusega juba makstakse seakasvatajatele tänavusest eelarvest erakorralist toetust ligi kolm miljonit eurot,“ lausus riigikogu liige.
„Praegu tunneb tarbija lihahinna kiiret tõusu ja selle taustal hakata maksumaksja raha eest jagama täiendavaid toetusi vähestele seakasvatajatele on terve mõistuse vastane. Kas sellise valiku ainsaks põhjuseks on mõnede seakasvatajate seotus Keskerakonnaga? See raha tuleks suunata maaülikooli teadusprojektidesse, mis aitaksid muuta Eesti põllumajandussektorit kulutõhusamaks ning viia välisturgudele konkurentsivõimelisemaid tooteid,“ leiab Kruuse.
Peaminister Jüri Ratas andis täna riigikogus ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.