Opositsiooni narratiiv kehvast majandusest ei kanna enam. Neil hakkas kiire, sest valimisteni enam see jutt, et oleme majandusega mülkas, vastu ei pea. See lugu on rajatud valedele ja propagandale, mis praeguseks on avalikult ka Statistikaameti poolt faktidega ümber lükatud. Minu peaministriks oleku aastatel on majandus kogu aeg kasvanud ja palgakasv olnud hinnakasvust märksa kiirem. Viimasest 17st aastast on majandus kasvanud 14-l.
Kokku on varisenud ka katastroofinarratiiv energeetikas. Käesoleva aasta juunis ja juulis oli kõige odavam elektri börsihind Euroopa Liidus Soomes ning Soome järel odavuselt teisel kohal oli Eesti. Hinnatõus, mis Eestit sõjashoki ja maailmajanduse trendide tõttu vaevas, on languses. Juulis oli meie hinnakasv kõige madalam Euroopa Liidus.
Opositsioon kaotas initsiatiivi presidendivalimistel. EKRE ei osale, Isamaa ei suuda olla ühtne ja Keskerakond tahab põhiseadusvastaselt keelata saadikutel valida presidenti.
Opositsiooni närvilisus ei tule riigi halvast käekäigust. Eestil on viimasel kahel aastal läinud seniarvatust märksa paremini. Kogu EKRE, Isamaa ja Keskerakonna ühine strateegia on üles ehitatud sellele, et Eesti riigil ja rahval läheb halvasti. Kui majandusel läheb paremini, ettevõtjate ja inimeste kindlustunne paraneb, on opositsioonil mure, sest nende poliitiline kütus saab otsa.
Kui majandus arvati olevat kahanemises, süüdistas opositsioon kahenemises valitsust. Majandus ja tarbijate kindlustunne kasvavad. Meie plaan on kandnud vilja, otsused, reformid ja eelarvevalikud on õiged. Kasv on sellega seotud.
Katastroofinarratiividele on inimesed, elu ja faktid kriipsu peale tõmmanud ja seepärast opositsioon paanitseb. Majanduskasvule tuleb hoogu anda, see peaks olema kõigi erakonde eesmärk. EKREIKE poliitiline mängurlus pole Eesti majanduskasvu ja inimeste huvides.