Täna Riigikogus Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu üleandmisel toonitas Tõnis Kõiv,
et tegemist on pikaajalist positiivset mõju omava otsusega.
Tõnis Kõivu sõnul tõstab uus eelnõu perspektiivis poliitiliste otsuste kvaliteeti ja suurendab pikaajalisi eesmärke silmas pidavate otsuste vastuvõtmise tõenäosust.
”Seaduseelnõu eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine vähendamata sealjuures demokraatiat ning kodanike võimalusi riigi arengu määramisel kaasa rääkida. ”Tänase valimiskorralduse jätkudes ootab Eestit ees olukord, kus järgmise 100 aasta jooksul tervelt 70-l aastal toimuvad valimised ja ülejäänud 30 aastat on vahetult neile valimisaastaile eelnevad aastad. Seega elaks Eesti järgmised 100 aastat põhiseaduse muudatust tegemata jättes pideva valimiskampaania olukorras,” lausus Kõiv.
Kestev valimiseelne olukord võib põhjustada surve lühiajalistele huvidele orienteeritud eelarvepoliitika läbiviimiseks ja niiviisi kumuleerudes ohustada Eesti Vabariigi pikaajalisi strateegilisi huve.
Tõnis Kõivu sõnul valitakse käesoleva eelnõu järgi alatest 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. ”Alates 2029. aastast Euroopa parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal,” lisas Kõiv.
Muudatuse eesmärgiks oleva valimiste rütmi saavutamiseks on vaja kahel korral ajutiselt lühendada KOV volikogu ja Vabariigi Presidendi volituste kestust – kohalikud volikogud valitakse aastal 2017. ajutiselt kaks korda järjest 3 aastaks ning 2021. aastal president kaks korda järjest ajutiselt 4 aastaks.
Kõiv toonitas, et eelnõu jõustumisel inimeste võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jäävad endiselt toimuma eraldi. ”Ka valimiste toimumise ajad, vastavalt märtsis Riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks,” märkis Kõiv.