Kommenteerides täna Riigikogus esimesel lugemisel tagasi lükatud Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõud, toonitas Tõnis Kõiv, et hästi toimivat ja tõhusat vanemahüvitise süsteemi ei tohi lõhkuda.
Kõivu sõnul on jaanuarist 2004 jõustunud vanemahüvitise süsteem kasvatanud elussündide arvu 13 tuhandelt 16 tuhandeni. ”Vanemahüvitise loomise peamine eesmärk oli suurendada sündivust ja kompenseerida saamata jääv tulu. Vanemahüvitis pole sotsiaaltoetus. Saamata jääva tulu hüvitamine annab turvatunde laste sünnitamiseks,” lausus Kõiv.
”Vanemahüvitise seaduse muutmine sotside pakutud moel kahjustaks märkimisväärselt eelkõige naiste olukorda tööturul, muutes nende töölevõtmise tööandja jaoks halvaks unenäoks. Tervelt kaheksa aasta jooksul ei teaks ükski ettevõtja, millal tema väikese lapsega töötaja otsustab äkitselt töölt eemale jääda.”
Kõiv toonitab, et vanemahüvitise reformimisest ei tohi mingil juhul kiskuda valmiskampaaniasse. ”Seaduse üldiste põhimõtete muutmise plaan annaks halva signaali lapsi planeerivatele peredele ning see võib omakorda mõjutada sündimuskäitumist negatiivses suunas. Oleme alati valmis arutama häid ettepanekuid, mis ei lõhu olemasolevat süsteemi ning mis ei vähenda perede kindlustunnet ega halvenda naiste olukorda tööturul,” ütles Kõiv.
Praxise analüüsid näitavad, et vastupidiselt üle-euroopalisele trendile on Eestis sünnitama hakanud just kõrgema haridusega üle 30-nesed naised, suurenenud on ka peresse teise ja kolmanda lapse sündimine. Võrreldes elussündinute arvu ühe naise kohta ehk sündimuskordajat selgub, et Eesti sündimuskordaja on aastatel 2004-2008 suurenenud rohkem kui näiteks Soomes, Rootsis ja Taanis.