Kodanike riigi manifest – väga lühidalt

Siim Kallase 1995. aasta “ Kodanike Riigi Manifesti” põhiidee on lihtne: riik peab olema kodanike jaoks, mitte kodanik riigi jaoks.

Eesti oli saanud rahareformi, tasakaalus eelarve ja turumajandusega hea stardipositsiooni. Kallase mõte oli, et sellest ei piisa – Eesti peab julgelt edasi liikuma, mitte jääma poolele teele pidama.

Mis olid manifesti põhiideed?

Esiteks, Kodanik otsustagu eelkõige ise. Riik ei peaks sekkuma inimese ellu ega rahakotti rohkem, kui on vajalik. Kodanik peab saama võimalikult palju otsustada, kuidas oma raha kasutada ja mille eest ise vastutada.

Teiseks, riigi ülesanne on kaitsta, mitte kõike riigis korraldada. Riik peab kaitsma inimest, tema omandit ja kogu maad, looma seadused ning aitama just neid, kes päriselt abi vajavad.

Olulisel kohal oli põhimõte, et ettevõtlus ja eraomand loovad jõukust. Mida rohkem on ettevõtlikke inimesi ja eraomanikke, seda jõukam on riigi ühiskond. Riik ei peaks ettevõtlust liigsete maksude ja piirangutega takistama.

Maksude asjus oli kuldreegel, et maksud peavad olema lihtsad ja võimalikult madalad.
Inimese teenitud rahast peab võimalikult palju jääma inimese enda käsutusse. Manifest küsis omal ajal ka, kas ettevõtte tulumaksu on üldse vaja.

Sotsiaalpoliitikas oli rõhk valikuvabadusel. Inimene peaks saama rohkem ise valida, kuidas pensioniks koguda ja oma tervishoiu eest maksta. Põhiharidus peab olema riigi rahastatud, kõrghariduses nägi Kallas suuremat rolli õppelaenudel, stipendiumidel ja õppija enda valikul.

Vähetähtis polnud ka regionaalpoliitiline mõõde, mis suunas vastutust kohaliku võimule. Kallase sõnul on korduvalt kogetud, et mida lähemal tehakse otsus inimesele, seda paremini saab kodanik kontrollida, kuidas tema raha kasutatakse.

Manifesti kõige olulisem mõte — suurem vabadus tähendab ka suuremat vastutust.

Kallase loogika on ja oli, et mida rohkem inimesi suudab ise enda ja oma pere eest vastutada, seda paremini saab ühiskond aidata neid, kes seda tõesti vajavad.