Koalitsioonilepe 2025-2027

Koalitsioonilepe 2025-2027

Koalitsioonilepe 2025-2027

Eesti Reformierakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 24. märtsil 2025. aastal Toompea lossi valges saalis koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025-2027. Leppele kirjutasid alla Riigikogu liikmed mõlemast erakonnast.

Koalitsioonilepe koosneb erakondade poolt sõlmitud aluslepingust ja volikogude poolt heaks kiidetud valdkondade plaanidest.
Eesti 200 ja Reformierakond jagavad visiooni tugevamast, jõukamast ja turvalisemast Eestist, kus vabadus, vaba eneseteostus, heaolu ja õiglus on tagatud iga inimese jaoks.

Liberaalne ja parempoolne valitsus usaldab oma inimesi ja ettevõtteid ning annab neile suurema vastutuse. Meie riik peab olema innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus, et riik töötaks kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu. Riik, kus soositakse ettevõtlust ja inimeste ettevõtlikkust, kus saab lihtsasti katsetada uusi lahendusi ja teha investeeringuid.

Meie sihiks on ehitada koos Eesti, mis on üks kõige turvalisemaid riike Euroopas. Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori ja kus vabad kodanikud saavad ja tahavad panustada riigi arendamisse ja kaitsmisse.

Eesti, kus hoolime oma elukeskkonnast, kasutame loodusvarasid ja ressursse vastutustundlikult ja ettevõtetele uusi võimalusi luues. Eesti, kus on maailma parim haridus ja kvaliteetne tervishoid. Eesti, kus peame tähtsaks vaba meediat, kodanikuvabadusi ja kus arendame ja hoiame oma kultuuri ja keelt.

Uute riigieelarveliste kohustuste võtmisel lähtume vastutustundlikkuse põhimõttest, otsused langetame kaalutletult ning tugineme riigi eelarvelisele võimetele vastavalt. Lõplikud otsused teeb valitsus riigi eelarvestrateegia koostamise raames.

II Lai riigikaitse

Koalitsiooni eesmärk on tõsta Eesti inimeste teadlikkust, mida teha erinevate kriiside korral ja millised on iga inimese võimalused vajadusel tegutsemiseks. Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga inimese tegevusest ja valmisolekust. Riik on toetav partner. Eesti julgeoleku ja kriisikindluse tagamiseks on valdkondade üleselt vaja tagada muudatused õigusruumis, olemasolevate võimete säilitamine ning võimelünkade täitmine.  Laiapindse riigikaitse lahutamatuks osaks on nii inimeste teadlikkus ohu korral tegutsemisest kui ka riigi valmisolek hoida ära ohte nii füüsilises kui digimaailmas ja vajadusel neid otsustavalt ning kiirelt lahendada.

Korrastame õigusruumi, säilitame olemasolevad võimed ning täidame võimelüngad, et tagada valdkondade üleselt julgeolek ja kriisikindlus

  1. Vastavalt julgeolekuolukorrale uuendame Eesti julgeolekupoliitika aluseid. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Kriisideks valmistumise ning nende lahendamise parandamiseks riigis võtame vastu tsiviilkriisi-  ning riigikaitseseaduse. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Kriisideks valmisoleku suurendamiseks viime ellu laia riigikaitse ja laia julgeoleku investeeringute programmi 2025–2027 ja koostame jätkukava, mis hõlmab laia riigikaitse (sisejulgeolek, ühiskonna sidusus, riigi kerksus, õiguse mõistmine, majandusjulgeolek, elutähtsad teenused, rahvusvaheline tegevus, tervishoid, sotsiaalvaldkond) olemasolevate võimete säilitamist, toimepidevuse tugevdamist ning eelkõige riigikaitseks vajalike võimelünkade täitmist. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  4. Muutunud julgeolekuoluohtudest lähtuvalt vaatame üle elutähtsate teenuste osutajate kriitilise taristu kaitsmise rollid ja vastutused. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Loome rolliselguse rahvusvahelise mittesõjalise abi vastuvõtmiseks ulatuslikus kriisis ja sõjalise kaitse olukorras. Tähtaeg II kvartal 2026.
  6. Kaitseme Eesti inforuumi koostöös kodanikuühiskonna ja ajakirjandusega. Tugevdame ühiskonna psühholoogilist kaitset ja reageerimisvõimet sihipärase mõjutustegevuse, valeinfo ja vaenulike narratiivide suhtes, sh veebis levitatav info. Arendame  koolituste ja õppuste kaudu riigi  strateegilist kommunikatsiooni, kaasates sellesse ka Kaitseväe- ning küberreservi ja Kaitseliidu. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  7. Rajame Patareisse kommunismi ja imperialismi kuritegude teadmuskeskuse. Tähtaeg II kvartal 2026.
  8. Valeinfo (desinformatsiooni) vastu võitlemiseks ning selle leviku tõkestamiseks peame oluliseks jätkuvalt toetada Eesti sõltumatuid meediaväljaandeid ja vabaühendusi. Tähtaeg III kvartal 2025.
  9. Eestikeelsuse ja eestimeelsuse hoidmiseks ning tugevdamiseks toetame Ida-Virumaal toimuvaid kultuurisündmusi. Tähtaeg III kvartal 2025.
  10. Lahendame vastuolu mittesõjaliste asutuste ja kaitseväe reserviarvestuse vahel. Tähtaeg I kvartal 2027.

III Riigikaitse

Eesti riigikaitse eesmärk on sõjalise konflikti ärahoidmine iseseisvalt ja kollektiivselt, koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega ning teiste partneritega. Venemaa on reaalne, otsene ja pikaajaline oht Euroopale. Eesti peab koos liitlastega olema piisavalt tugev, heidutamaks Venemaad, ning vajaduse korral tagasi lööma igasuguse rünnaku. Selleks loome tugevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid, millega rünnakuoht ära hoida. Kui see pole võimalik, loome võime Eesti tõhusaks kaitsmiseks, et vastata agressioonile ja hübriidrünnakutele kohe, täpselt, proportsionaalselt ja jõuliselt. Eesti kaitseb oma rahvast ja maad alati ja igal juhul.

Eesti riigikaitsele annavad jõu rahva kaitsetahe, kvalifitseeritud kaitseväelased ning tehnoloogiliselt arenenud Kaitsevägi ja liitlased. Eesti viib ellu NATO uutes kaitseplaanides ning väevõime-eesmärkides kokkulepitu. Relvastus, laskemoon ja muu sõjamaterjal on Eesti kaitsevõime oluline osa, ent sama tähtsad on ka riigikaitsjad, sealhulgas piisav ja kvalifitseeritud koosseis, eelhoiatus ja luure, logistika ning teised arendatavad võimed.

Väevõime-eesmärkide saavutamiseks tagame sõjalise riigikaitse rahastuse vähemalt 5% SKT-st, väärtustame ja motiveerime riigikaitsjaid, arendame olemasolevaid ja loome uusi võimeid, tugevdame liitlassuhteid ja liitlaste kohalolekut. Hoiame sõjalise riigikaitse hangeteks ja investeeringuteks mõeldud vahendid vähemalt 50% tasemel kaitsevaldkonna eelarvest. Lihtsustame ja kiirendame riigikaitseliste arenduste jaoks vajalikke hangete, planeeringute ja tegevuslubade menetlusi. Kaitsetööstus hakkab olema Eesti majanduse üks olulisemaid kasvuvaldkondi.

Väärtustame ja motiveerime riigikaitsjaid ning tugevdame kaitsetahet

  1. Riigikaitsjate moraalse, professionaalse ja materiaalse motiveerituse jaoks rakendame meetmed tegevväelaste karjääri ja pikaajalise teenistuse väärtustamiseks, luues ka tegevväelaste karjäärimudeli. Tähtaeg I kvartal 2026.
  2. Parandades väljaõppe kvaliteeti ja valmisolekut, uuendame ajateenistust ning viime ajateenijatele ja reservväelastele makstavad toetused ja tasud vastavusse elukalliduse tõusuga. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  3. Soovime suurendada reservväelaste osalust õppekogunemistel ja sõlmime selleks tööandjatega hea tahte kokkuleppe. Tähtaeg III kvartal 2025.
  4. Tegevväelastest allohvitseride ja ohvitseride juurdekasvu tagamiseks suurendame vastuvõttu Kaitseväe Akadeemiasse. Tähtaeg III kvartal 2025.
  5. Tagame riigikaitseõpetuse raames kõigile noortele võimaluse osaleda välilaagris. Tähtaeg III kvartal 2026.
  6. Lisame riigikaitseõpetuse ainekavasse drooniõppe ja käivitame selleks projekti „Igale riigikaitseõpetust andvale koolile oma droonikomplektid!“. Tähtaeg III kvartal 2026.
  7. Soodustame naiste vabatahtlikku ajateenistusse astumist ning analüüsime võimalusi nende osakaalu suurendamiseks Kaitseväes. Suurendame Kaitseliidu Kodutütarde rahastamist. Tähtaeg I kvartal 2026.
  8. Vajame terviklikku tugiprogrammi vaimse tervise toetamiseks, selleks uuendame Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikat. Analüüsime võimalusi veteranistaatuse laiendamiseks. Tähtaeg I kvartal 2026.
  9. Julgeoleku ja kindlustunde tagamiseks loome Kaitseväe alalise kohaloleku Narva. Tähtaeg 2028. aasta.

Investeerime riigikaitsesse vähemalt 5% SKP-st, millega arendame olemasolevaid ja loome uusi kaitsevõimeid

  1. Arendamaks sõjaliseks riigikaitseks vajalikke võimeid kooskõlas Kaitseväe ja NATO väevõime-eesmärkidega, algatame kaitseinvesteeringute lisaprogrammi (KILP). Tähtaeg II kvartal 2025.
  2. Viime vajalikud hanked ja arendused ellu viivituseta, keskendudes eelkõige järgmistele prioriteetidele:

Maavägi

  • Relvastuse, sealhulgas süvatule, kaudtule ning muu varustuse soetamine
  • Elektroonilise sõjapidamise võimete arendamine
  • Pioneerivõime arendamine
  • Balti Kaitsevööndi Eesti lõigu rajamine

Õhuvägi  

  • Lühimaa õhutõrje tugevdamine
  • Keskmaa õhutõrje laiendamine
  • Pikamaa õhutõrje, sh ballistiliste rakettide kaitsevõime loomise algatamine
  • Elektroonilise sõjapidamise integreerimine õhukaitsesse
  • Rotatsioonilise õhukaitsemudeli rakendamine koostöös liitlastega

Merevägi   

  • Olemasolevate mereväelaevade kasutusea pikendamine
  • Elukaare ületanud laevade asendamine uute multifunktsionaalsete laevadega
  • Allveeseirevõime loomine

Väeliikide ülene

  • Laskemoona tarnimine ja soetamine vähemalt 3 miljardi euro eest
  • Luure- ja eelhoiatuse, Kaitseväe juhtimise ning hukukindluse tugevdamine
  • Kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamine 50 000 võitlejani
  • Droonisõjavõime arendamine kõikides väeliikides ja koostöös Siseministeeriumiga

Tegevuste tähtaeg II kvartal 2025 – IV kvartal 2029.

  1. Tutvustame arvamuse saamiseks kõiki suuremahulisi hankeid alates 200 miljonist eurost Riigikogu riigikaitsekomisjonile. Pidev tegevus.
  2. Tagame liitlaste vastuvõtuks vajalikud tingimused koos majutuse, logistika ja väljaõppealadega. Pidev tegevus.
  3. Tehisintellekti, elektroonilise sõjapidamise, droonide ja muu areneva tehnoloogia jaoks loome Kaitseväe innovatsiooni- ja tulevikuvõime väejuhatuse. Tähtaeg III kvartal 2025.
  4. Kaitsmaks meie andmeid, tugevdame reservväele tugineva inforünnakute tõrje võimet. Pidev tegevus.
  5. Toetame Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, sealhulgas Naiskodukaitset ja noorsootöö arendamist. Samuti investeerime Kaitseliidu taristusse (sh lasketiirud) ja arendame Kaitseliidu valmisolekut mittesõjalistes kriisides tegutsemiseks ning võimestame Kaitseliidu võrgustikutööd. Pidev tegevus.

Kaitsetööstus on lahutamatu osa laiast riigikaitsest, millest saab üks Eesti majanduse kasvuvaldkondi

  1. Viime ellu uue Eesti kaitsetööstuspoliitika aastani 2030, lähtudes põhimõttest, et kohalik kaitsetööstus on lahutamatu osa laiast riigikaitsest ja osaline võimete planeerimise protsessis. Pidev tegevus.
  2. Suurendamaks tehnoloogiasiiret ja tootmist Eestis, rakendame kaitsehangetes lokaliseerimise põhimõtet, sealhulgas vastuostud Eesti kaitsetööstuselt. Muudame riigihangete seaduses kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erandite kasutamise võimalusi. Tähtaeg III kv 2025.
  3. Kaasamaks strateegilisi suurinvestoreid, teeme sihitatud väärtuspakkumisi. Pidev tegevus.
  4. Toetame Eesti kaitsetööstusettevõtete rahvusvahelise haarde laienemist äridiplomaatia ja otsekontaktide kaudu. Pidev tegevus.
  5. Eesti kaitsetööstuse poolt uute toodete arendamise kiirendamiseks suurendame kaitsetööstuse arendustoetuste mahtu. Tähtaeg I kv 2026.
  6. Eesti kaitsetööstuse teadus-arendustegevuste võimekuse parandamiseks suurendame Kaitseministeeriumi rahastust Euroopa Liidu arendustoetuse kaasfinantseerimise projektidele. Pidev tegevus  alates I kv 2026.
  7. Loome tervikliku testimise ja katsetamise ökosüsteemi, mis toetab Eesti kaitsetööstusettevõtete arengut, innovatsiooni ja ekspordipotentsiaali. Tähtaeg I kv 2026.
  8. Kiirendame uute tehnoloogiate arendust ja kasutuselevõttu, selleks investeerime Kaitseväe innovatsiooni ja uute tehnoloogiate katsetamisvõimekusse. Pidev tegevus.
  9. Võimaldamaks ettevõtete kasvu, ehitame valmis kaitsetööstuspargi. Tähtaeg IV kv 2026.
  10. Vajalike komponentide kohapealseks olemasoluks rajame koostöös strateegilise erainvestoriga lõhkeainetehase. Tähtaeg IV kv 2028.
  11. Euroopa Liidu ühiste kaitsevaldkonna meetmete suurendamiseks avaldame toetust võlakirjadele, laenuprogrammidele ja sihtotstarbelistele toetustele. Seisame kaitsehangete reeglite ja protseduuride lihtsustamise eest. Pidev tegevus.
  12. Eesti kaitsetööstuse ekspordi arendamiseks suurendame Eesti ja Ukraina kaitsetööstuste koostööd ja rakendame Ukraina sõja õppetunde referentsina. Pidev tegevus.

IV Sisejulgeolek

Kiirendame sisejulgeoleku ja -turvalisuse võimete arendamist, et tugevdada riigi vastupanuvõimet. Elanikkonnakaitse kiire arendamine on vältimatu vastus muutunud rahvusvahelisele julgeolekukeskkonnale.

Arvestades Eesti inimeste ootust kindlustundele ja turvalisusele, tugevdame suutlikkust ennetada julgeolekuohte ja reageerida tõhusalt ohuolukordadele. Tugevdame elanikkonnakaitset ja kiirendame sisejulgeoleku võimearendust, pöörates erilist tähelepanu reservvõime loomisele.

Efektiivsuse suurendamiseks vähendame dubleerimist ja bürokraatiat ning suurendame nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ajakohastame relvaseadust ning lähtume inimeste elu ja tervise kaitsmisel teaduspõhisusest.

Kiirendame sisejulgeoleku võimete arendamist, et tugevdada riigi vastupanuvõimet

  1. Tugevdame sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste (Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Päästeameti, Häirekeskuse, Vanglateenistuse, MTA) reageerimisvõimet ja rolli laiapindses riigikaitses. Pidev tegevus.
  2. Loome ühise sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi, sh elanikkonnakaitse reservi, kaasates selleks valdkonnas tegutsevaid vabatahtlikke, endisi siseturvalisuse valdkonna töötajaid ja reserv- ja eruväelasi. Tähtaeg I kvartal 2027.
  3. Loome sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi tervikliku arvestuse, sh täiendame andmevahetust puudutavat õigusloomet selliselt, et on tagatud inimese kriisi- ja sõjaaja rolli selgus, et vältida kriisiülesannete kattuvus. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Varjatud julgeolekuohtude õigeaegseks tuvastamiseks ja tõrjumiseks suurendame vastuluure võimeid. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Jätkame idapiiri väljaehitamist:
  • ehitame valmis maismaapiiri taristu ja loome tehnilise seirevõimekuse nendes kohtades, kus 2019 ja 2020. a kokkuhoiu raames otsustati piiritaristu ehitamine ajatada;
  • katame kogu Narva jõe tehnilise seirega.

Tegevuste tähtaeg I kvartal 2027.

  1. Idapiiri turvalisuse tagamiseks viime lõpuni idapiiril droonimüüri I etapi arendused ja selleks loome esmase droonituvastuse võimekuse idapiirile ning neljas Eesti suuremas linnas. Tähtaeg I kvartal 2027.
  2. Anname Politsei- ja Piirivalveameti politseiteenistujatele ja Vanglateenistusele piiri kaitseks vajaliku sõjalise väljaõppe ja soetame idapiiri kaitseks vajaliku relvastuse. Loome kriisistruktuuri ja tagame integreerituse Kaitseväe sõjaaja struktuuri. Tähtaeg I kvartal 2027.

Tugevdame elanikkonnakaitset ja suurendame kohalike omavalitsuste kriisihaldusvõimet, et oleksime valmis reageerima erinevatele olukordadele nii rahuajal kui ka kriisiolukorras

  1. Muudame hädaolukorra seadust, et kehtestada selge õigusraamistik elanikkonnakaitse juhtimiseks Päästeameti eestvedamisel ning reguleerime ohuteavituse, varjumise ja elanikkonnakaitse koolituste korraldamise. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Alustame laialdasi elanikkonnakaitse teemalisi veebikoolitusi, mille läbimine on kohustuslik avaliku sektori ja elutähtsa teenuse osutajate töötajatele. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Elanike kaitsmiseks loome täiendavaid varjumisvõimalusi, toetades uute avalike ja mitteavalike varjumiskohtade rajamist. Tähtaeg I kvartal 2027.
  4. Arendame tervikliku ja nutika ohuteavitussüsteemi, mis toimib nii avalikus kui ka isiklikus ruumis. Tähtaeg I kvartal 2027.
  5. Tugevdame kohalike omavalitsuste kriisijuhtimise võimet, läbi elanikkonna kaitse kursuste. Teemadeks evakuatsioon, varjumine, elutähtsad teenused, vältimatu sotsiaalabi. Pidev tegevus.
  6. Tugevdame võimalusi kogukondlike vabaühenduste ja vabatahtlike aktiivseks panustamiseks elanikkonnakaitsesse ja kriisivalmidusse. Pidev tegevus.
  7. Jõustame Naiskodukaitse rolli elanikkonnakaitse ülesande täitjana. Tähtaeg I kvartal 2026.

Vähendame bürokraatiat ja dubleerimist ning võtame kasutusele tõhusaid meetmeid turvalisuse tagamiseks

  1. Tagame relvaloa saamise ja uuendamise reeglite lihtsuse ja vähendame taotlemise bürokraatiat. Töötame kiirendatud korras välja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega viiakse sisse hädavajalikud muudatused ja koostame pikemas perspektiivis uue relvaseaduse tervikteksti. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Korrastame tuleohutusvaldkonna ja üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide kooskõlastamise õigusruumi, sh kaotame ajakohatud nõuded. Samas suurendame usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes ning vähendame dubleerimist, töötades välja vajalikud õigusmuudatused. Tähtaeg II kvartal 2026.
  3. Tõhustame päästevaldkonna tööprotsesse IKT lahenduste abil. Võtame kasutusele ja värskendame andmevahetuse ning infosüsteemide lahendusi, mis vähendavad tööaja kulu ja dubleerimist. Tähtaeg I kvartal 2027.
  4. Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse. Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele kõrgemad nõuded ning anname neile selgemad õigused avalikku korra tagamiseks. Tähtaeg II kvartal 2025.
  5. Lihtsustame füüsilise isiku ainuomandis olevate äriühingute nõuete täitmist äriregistris ja MTÜ-de ning SA-de lõpetamist. Tähtaeg III kvartal 2025.
  6. Tõhustame kuritegeliku tulu arestimise, konfiskeerimise ja haldamise seadusandlust ning võimekusi. Sealhulgas võimaldame PPA-l arestitud ja konfiskeeritud vara kiiremat võõrandamist, tsiviilhagi tagamiseks vara hoiustamise lõpetamist ning leidude käitlemise üle andmist. Tähtaeg III kvartal 2026.

Viime ellu tasakaalustatud kodakondsus- ja kontrollitud rändepoliitikat, et soodustada majanduskasvu, maandades samas rändega seotud julgeolekuriske

  1. Eesmärgiga leevendada majanduskasvuks vajaliku tööjõu puudust, samas aga maandades rändega seotud julgeolekuriske, muudame välismaalaste seaduses oskustöötajatesse puutuvaid reegleid. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Eestis sündivatele lastele halle passe enam ei anta. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Kaitsmaks põhiseaduses sätestatud Eesti sünnijärgsete kodanike õigust olla Eestiga seotud, tellime analüüsi vajalikest sammudest, et seos Eestiga püsiks ka teise EL ja NATO liikmesriigi kodanikuks olles. Tähtaeg IV kvartal 2025.

V Haridus ja teadus

Meie ühine eesmärk on kasvatada ühiskonnas nutikust ja konkurentsivõimet, et Eesti rahvas püsiks ja ühine jõukus kasvaks. Ainult nii saame tänase päeva heitlikes oludes kõikidele muutustele vastu astuda.

Igale Eesti lapsele peab olema kättesaadav hea eestikeelne haridus alates alusharidusest ning võimalus saada tema võimetele sobilikku põhikooli järgset haridust gümnaasiumis ja kutseõppes. Eesti majandus, avalik sektor ning kultuuri ja teaduse areng vajavad üha kvaliteetsemat haridust ja üha suuremat hulka kõrgema haridustasemega inimesi.

Õpetaja vastutus, töökoormus, tulemuse ootus ja selle eest makstav tasu ei ole Eestis praegu tasakaalus.  Õpetajaameti väärtustamine, järelkasvu tagamine ja konkurentsivõimelise töötasu pakkumine on võtmetähtsusega selleks, et meil oleks ka tulevikus klassi ees kvalifitseeritud õpetajaid.

Haridussüsteem peab toimima terviklikult ning peab olema tagatud selgus põhihariduse ja sellele järgneva hariduse andmise kohustuste, õiguste, ressursside ja vastutuse suhtes.

Digiajastu üheks väljakutseks on kriitilise mõtlemise ja allikakriitilisuse vajalikkus. Tehisaru tulek on muutnud maailma – peame õpetama noortele, kuidas seda eetiliselt ja oskuslikult kasutada, et parandada kriitilise ja loomingulise mõtlemise oskust.
Eesti majanduse saab uuele tõusule viia vaid teadmispõhine pööre, mis eeldab teadus- ja arendustegevuse süsteemset toetamist, innovatsiooni aktiivset rakendamist ettevõtluses ning tugevat koostööd akadeemilise, riigi- ja erasektori vahel.

Kõikide käimasolevate ja plaanitavate tegevuste eesmärk on, et meie haridussüsteem käiks ajaga kaasas, kohaneks kiiresti muutuva maailma väljakutsetega – säilitada tuleb olemasolevad tugevused ning võtta paindlikult vastu vajalikud muutused. Ainult nii saame kindlad olla, et Eesti lapsed saavad maailma parimat haridust ka tulevikus.

Alusharidus

Koalitsiooni eesmärgiks on lapse arengut toetav alusharidus, mis on kättesaadav kõikidele Eesti peredele. Soovime, et 3–7-aastaste laste alushariduses osalemise määr kasvaks 95%-ni aastaks 2027. Alusharidus toetab lapse arengut, tervist ja heaolu, loob eeldusi õppimiseks ja on kõigile võrdselt kättesaadav. Alusharidus loob aluse ühtsuskooli toimimiseks. Eestikeelne alusharidus on oluline võrdsemate võimaluste loomisel kõikidele lastele võimetekohaseks arenguks ja edasise hariduse omandamiseks Eestis.

  1. Loome lastehoidudele ja lasteaedadele juhendmaterjali õppekava koostamise ja laste üldpädevuste arengu toetamiseks koostöös alushariduse ekspertide ja ülikoolidega. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Tagame vajalikus mahus tasuta õppekohad kutsealal lapsehoidjate koolitamiseks. Tähtaeg 2025/2026. õppeaasta.
  3. Jätkame lasteaiaõpetajate palgatoetuse maksmist omavalitsustele. Tähtaeg III kvartal 2025.
  4. Toetame eesti keelele üleminekul kõiki lastehoidusid ja lasteaedasid ning õpetajaid täiendõppe võimaluste loomisega, nõustamisega ja metoodiliste materjalidega. Pidev tegevus.
  5. Jätkame lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgatoetuse maksmist Ida-Virumaa omavalitsustele eestikeelsele õppele üleminekuks aastani 2030. Tähtaeg III kvartal 2025.
  6. Tugispetsialistide vajaduse leevendamiseks alustame läbirääkimisi kutse andjatega tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete täpsustamiseks. Laiendame haridussüsteemi tugispetsialistide profiili ja koostame kaasava hariduse teenuse põhimõtted. Tähtaeg IV kvartal 2027.

Üld- ja kutseharidus

Iga põhihariduses õppiv laps peab saama võimaluse omandada baasteadmised ja oskused haridustee jätkamiseks ning saama tema võimetele sobilikku põhikooli järgset haridust gümnaasiumis ja kutseõppes. Selleks seame fookusesse õpetajate järelkasvu ja õpetajate toetamise nende töös ning kvaliteetse hariduse kättesaadavuse võrdselt igal pool Eestis. Hariduse korraldus vajab Eestis selgemat korrastatust: õigused, kohustused, ressursid ja vastutus peavad asuma ühes kohas koos, sest vaid sellisel juhul saab toimida eesmärgistatud sihipärane juhtimine.

  1. Õpetajate töötasud peavad kujunema konkurentsivõimeliseks, mis toob ametisse uusi õpetajaid ja tagab hea Eesti hariduse jätkumise. Suurendame haridustoetuses õpetajate palgafondi osa, võimaldades koolipidajatel kujundada õpetajaid motiveeriv palgamudel. Suurendame aastaks 2028 diferentseerimiskomponendi 24%-ni. Õpetajate palgakasv lepitakse kokku eelarveläbirääkimistel. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Rakendame haridusleppes kokku lepitud ühtse üleriigilise õpetaja karjääriastmete mudeli ja palgamudeli. Selleks teeme palgaastmete muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Viime karjäärimudeli kooskõlla õpetaja kutsetasemetega, võrdsustades karjääriastmed ja kutsetasemed. Selleks muudame kutseseadust. Väärtustame õpetaja kutset ja seame fookusesse õpetajate kutsealase professionaalsuse ja õpetaja eetika arendamise. Laiendame karjääripöörajate võimalusi omandada õpetaja kutse ja asuda tööle õpetajana. Tähtaeg I kvartal 2027.
  4. Algatame koostöös koolijuhtide ja õpetajatega põhjaliku õpetajate ja koolijuhtide koormuse, tööülesannete ja administratiivsete kohustuste revisjoni. Revisjoni ettepanekud ja tegevuskava valmib 2025. aasta lõpuks, muudatused tehakse õigusaktides 2026. aastal. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Kvaliteetse õppevara kättesaadavus parandab oluliselt õpetamise praktikaid ning vähendab ka õpetajate töökoormust. Toetame õpetajaid õppevara arendamisel ja motiveerime selle üldkasutusse andmisel. Loome õppevara jagamise tervikliku süsteemi. Sellega leevendame õpetajate koormust diferentseeriva õppevara (sh LAK-õppe õppevara) arendamisel, parandame õppevara kvaliteeti ja kättesaadavust. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  6. Peame oluliseks koolijuhtimise kvaliteedi parandamist ja koolijuhtide toetamist nende professionaalses arengus. Koostöös koolipidajatega viime ellu koolijuhtide atesteerimise süsteemi, mis põhineb teadlaste välja töötatud koolijuhtide kompetentsimudelil ning koolijuhtide kollegiaalsel hindamisel. Koolijuhtide atesteerimise süsteem käivitub etapiviisi 2026. aastast nii, et koolijuht läbib atesteerimise iga viie aasta tagant. Tähtaeg I kvartal 2026.
  7. Toetame koolipidajaid kodulähedaste väikeste maakoolide pidamisel ning koolivõrgu korrastamisel lähtuvalt kohaliku kogukonna otsustest. Selleks jätkame 6-klassiliste kodulähedaste algkoolide toetusmeetmega. Tähtaeg III kvartal 2025.
  8. Koolivõrgu ja hariduskorralduse juhtimisselgus tagab efektiivsuse ja kvaliteetse, lapse vajadustest lähtuva hariduse kättesaadavuse. Loome selguse üldhariduse ja kutsehariduse andmise kohustuste, õiguste, ressursside ja vastutuse suhtes. Sätestame Eesti Vabariigi haridusseaduses ja teistes seadustes, et alushariduse ja põhihariduse andmise eest on vastutus kohalikul omavalitsusel ja põhikooli järgse hariduse andmise eest riigil. Tähtaeg I kvartal 2027.
  9. Koolivõrgu korraldus vajab pikaajalist vaadet, kus on analüüsitud ja ühiskonnas kokku lepitud koolivõrgu korralduse põhimõtted. Hariduskorralduse muudatuste elluviimiseks koostame koolivõrgu arendamise pikaajalise tegevuskava 2025–2035. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  10. Kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse suurendamiseks hariduse valdkonnas tagame autonoomia rahaliste ressursside puhul ning vähendame hariduse rahastamise killustatust ja seonduvat bürokraatiat. Selleks viime sihtotstarbelised haridustoetused (v.a õpetajate palgatoetus) alates 2027. aastast kohalike omavalitsuste tuludesse. Tähtaeg I kvartal 2027.
  11. Tugispetsialistide vajaduse leevendamiseks alustame läbirääkimisi kutse andjatega tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete täpsustamiseks. Laiendame haridussüsteemi tugispetsialistide profiili ja koostame kaasava hariduse teenuse põhimõtted. Tähtaeg IV kvartal 2027.
  12. Toetame laste liikuvuse ja spordiga tegelemise võimaluste laiendamist põhikoolides ja gümnaasiumites ning peame oluliseks noorte sportlaste topeltkarjääri arendamise võimalusi. Seame sihiks arendada välja spordiõppe valikmoodulid vähemalt ühes riigikoolis igas Eesti piirkonnas: Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis, Ida-Eestis ja Lääne-Eestis. Tähtaeg III kvartal 2026.
  13. Jätkame eestikeelsele õppele üleminekut põhikoolis ning 2025. aastal laiendame seda ka kutseõppele. Jätkame palgatoetuse eraldamist Ida-Virumaa koolipidajatele eesti keeles õpetavate õpetajate ja tugispetsialistide palkadeks aastani 2030. Tähtaeg III kvartal 2025.
  14. Eestikeelsele õppele ülemineku reformi edukas elluviimine sõltub õppeprotsessi kvaliteetsest andmepõhisest seirest. Selleks arendame lisaks olemasolevale tasemetööde süsteemile koostöös ülikoolidega välja õpilaste õpimotivatsiooni ja õpistrateegiate seiramise uuringu ja töövahendid koolidele ning vajalikud sekkumismehhanismid. Õpilaste eestikeelse õppimise seiresüsteemi rakendame 2026/2027. õppeaastast. Tähtaeg III kvartal 2026.
  15. Suurendame haridustöötajate, õpilaste ja lapsevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimisest ning räägime läbi ülikoolidega, et muuta lõimitud aine- ja keeleõpe õpetajakoolituse kohustuslikuks osaks. Kokkulepe ülikoolidega sõlmitakse halduslepingutes. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  16. Hea eestikeelne haridus peab olema kättesaadav kõikidele Eesti lastele. Seame erakoolide riikliku rahastuse saamise tingimuseks eestikeelse õppe läbiviimise. Erandiks on rahvusvahelist õpet pakkuvad ning kahepoolsete riiklike kokkulepete alusel toimivad muukeelsed erakoolid. Selleks teeme muudatused erakooliseaduses. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  17. Seame eesmärgiks võrdväärselt hea keskhariduse omandamise võimaluse noortele ka kutsehariduses ning laiendame õppimisvõimalusi rakendusgümnaasiumi õppe suunal. Kujundame kutseõppeasutustest järk-järgult alates 2026. aastast põhihariduse järgset haridust andvad hariduskeskused, kus on võimalik omandada ka rakenduslikku gümnaasiumiharidust. Tähtaeg III kvartal 2026.
  18. Käivitame 2026/2027. õppeaastast 4-aastased rakendusgümnaasiumi õppekavad kõikides hariduskeskustes, tagame reformiks vajalikud rahalised vahendid ja rakendame kutseõppeasutuste uue rahastamismudeli 2026. aasta algusest. Tähtaeg III kvartal 2026.
  19. Valitsus peab oluliseks, et kõikidel noortel, ka haridusliku erivajadusega lastel on võimalik omandada järgmine haridustase pärast põhikooli. Töötame haridusliku erivajadusega õppijatele välja uued kutseõppe õppekavad 2. ja 3. kvalifikatsioonitasemel, mis rakenduvad 2026/2027. õppeaastast. Astume samme selleks, et suurendada võimalusi õppida ettevalmistava õppe aastal nendele noortele, kellel on vajalik lisatuge oskuste ja teadmiste omandamiseks pärast põhikooli. Tähtaeg III kvartal 2026.
  20. Arendame põhikooli lõpetajatele välja elektroonilised teadmiste, oskuste ja üldpädevuste hindamise eksamid, mis on aluseks järgmisele õpitasemele sisseastumisel. Arendame välja uue eksamite infosüsteemi, tagades sellega eksamite töökindluse, täiendame e-testide andmekogu ning rakendame elektroonilised eesti keele ja inglise keele eksamid 2026/2027. õppeaastal. Tähtaeg II kvartal 2026.
  21. Valitsus peab oluliseks, et kõikidel noortel oleks Eestis võimalik omandada pärast põhiharidust kutse- või keskharidus. Kaotame järeleksamite tegemise kohustuse koolidele 2026. aasta kevadest, mil kõik õpilased jätkavad õpinguid järgmisel haridusastmel. Õpilased, kes ei ole põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendit saavutanud, saavad täiendavat tuge oskuste ja teadmiste omandamiseks ettevalmistavas õppes ja/või järgmisel haridusastmel. Tähtaeg I kvartal 2026.
  22. Peame oluliseks, et noored omandaksid õpetaja juhendamisel teadmised ja oskused tehisaru kasutamiseks ning õppimisoskused tehisaru ajastul. Selleks rakendame alates 2025/2026. õppeaastast gümnaasiumites ja alates 2026/2027. õppeaastast kutseõppeasutustes pedagoogilistest eesmärkidest juhinduvat TI-Hüppe õppeprogrammi. Käivitame õpetajate koolitamise ja koostöös ülikoolidega vaatame üle õpetajakoolituses vajalikud muudatused. Mitmekesistame õppevara tehisintellekti abil ja loome digiõppevara. Tähtaeg III kvartal 2026.
  23. Koalitsiooni strateegiline siht on kasvatada laste ja noorte teadmisi ja oskusi matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja looduse õppe valdkondades (MATIK) ning kujundada välja toetusmeetmed, mis tagaksid nende valdkondade õpetajate järelkasvu. Töötame välja MATIK-strateegia kõikidele haridustasemetele põhiharidusest kõrghariduseni. Peame oluliseks tõsta  põhihariduse ja keskhariduse lõpetajatel matemaatika oskuste taset ning suurendada MATIK-erialade õppe pakkumist kutsehariduses ja kõrghariduses. Tähtaeg II kvartal 2026.
  24. Arendame välja gümnaasiumite valikainete moodulid inseneeria ja IT, spordi ja riigikaitse suunal, et suurendada gümnasistide valikut erialasel spetsialiseerumisel. Peame oluliseks suurendada gümnaasiumiastmes tehnoloogiaalase õppe pakkumist, noorte sportlase karjääri valikuvõimalusi ning riigikaitselisi teadmisi ja oskusi. Tähtaeg I kvartal 2026.
  25. Eesti hariduse tase on rahvusvahelises võrdluses väga kõrge ning üle maailma on suur nõudlus Eesti teadmiste järele hariduse valdkonnas. Edendame rahvusvahelisel turul Eesti hariduse eksporti, teadmiste siiret ja hariduse innovatsiooni. Pidev tegevus.
  26. Loome koostöös ülikoolide ja erasektoriga põhikooli tehnoloogiaõpetuse uue ainekavad ning tagame õppevahendid küberturvalisuse, andmekaitse ja tehisaruga seonduva õpetamiseks. Tähtaeg III kvartal 2026.

Kõrgharidus ja teadus

Peame oluliseks Eesti kõrghariduse kõrge taseme saavutamist rahvusvahelises konkurentsis ning hariduse kättesaadavuse suurendamist Eesti noortele. Nii ülikoolidel kui ka rakenduskõrgkoolidel on kummalgi oma selge roll ja väärtus kõrgharidussüsteemis. Peame oluliseks järgida teadus- ja arendustegevuse rahastuse kokkulepet, hoides avaliku sektori rahastuse määra 1% juures SKP-st, ning toetada erasektorit teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvatamisel kuni 2%-ni SKP-st. Eesti majanduse konkurentsivõime jätkuva kasvu jaoks on vajalik keskenduda eelkõige kõrghariduse kättesaadavusele ning teadustegevuse laiendamisele.

  1. Õpetajate töötasud peavad kujunema konkurentsivõimeliseks, mis toob ametisse uusi õpetajaid ja tagab hea Eesti hariduse jätkumise. Suurendame haridustoetuses õpetajate palgafondi osa, võimaldades koolipidajatel kujundada õpetajaid motiveeriv palgamudel. Suurendame aastaks 2028 diferentseerimiskomponendi 24%-ni. Õpetajate palgakasv lepitakse kokku eelarveläbirääkimistel. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Rakendame haridusleppes kokku lepitud ühtse üleriigilise õpetaja karjääriastmete mudeli ja palgamudeli. Selleks teeme palgaastmete muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Viime karjäärimudeli kooskõlla õpetaja kutsetasemetega, võrdsustades karjääriastmed ja kutsetasemed. Selleks muudame kutseseadust. Väärtustame õpetaja kutset ja seame fookusesse õpetajate kutsealase professionaalsuse ja õpetaja eetika arendamise. Laiendame karjääripöörajate võimalusi omandada õpetaja kutse ja asuda tööle õpetajana. Tähtaeg I kvartal 2027.
  4. Algatame koostöös koolijuhtide ja õpetajatega põhjaliku õpetajate ja koolijuhtide koormuse, tööülesannete ja administratiivsete kohustuste revisjoni. Revisjoni ettepanekud ja tegevuskava valmib 2025. aasta lõpuks, muudatused tehakse õigusaktides 2026. aastal. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Kvaliteetse õppevara kättesaadavus parandab oluliselt õpetamise praktikaid ning vähendab ka õpetajate töökoormust. Toetame õpetajaid õppevara arendamisel ja motiveerime selle üldkasutusse andmisel. Loome õppevara jagamise tervikliku süsteemi. Sellega leevendame õpetajate koormust diferentseeriva õppevara (sh LAK-õppe õppevara) arendamisel, parandame õppevara kvaliteeti ja kättesaadavust. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  6. Peame oluliseks koolijuhtimise kvaliteedi parandamist ja koolijuhtide toetamist nende professionaalses arengus. Koostöös koolipidajatega viime ellu koolijuhtide atesteerimise süsteemi, mis põhineb teadlaste välja töötatud koolijuhtide kompetentsimudelil ning koolijuhtide kollegiaalsel hindamisel. Koolijuhtide atesteerimise süsteem käivitub etapiviisi 2026. aastast nii, et koolijuht läbib atesteerimise iga viie aasta tagant. Tähtaeg I kvartal 2026.
  7. Toetame koolipidajaid kodulähedaste väikeste maakoolide pidamisel ning koolivõrgu korrastamisel lähtuvalt kohaliku kogukonna otsustest. Selleks jätkame 6-klassiliste kodulähedaste algkoolide toetusmeetmega. Tähtaeg III kvartal 2025.
  8. Koolivõrgu ja hariduskorralduse juhtimisselgus tagab efektiivsuse ja kvaliteetse, lapse vajadustest lähtuva hariduse kättesaadavuse. Loome selguse üldhariduse ja kutsehariduse andmise kohustuste, õiguste, ressursside ja vastutuse suhtes. Sätestame Eesti Vabariigi haridusseaduses ja teistes seadustes, et alushariduse ja põhihariduse andmise eest on vastutus kohalikul omavalitsusel ja põhikooli järgse hariduse andmise eest riigil. Tähtaeg I kvartal 2027.
  9. Koolivõrgu korraldus vajab pikaajalist vaadet, kus on analüüsitud ja ühiskonnas kokku lepitud koolivõrgu korralduse põhimõtted. Hariduskorralduse muudatuste elluviimiseks koostame koolivõrgu arendamise pikaajalise tegevuskava 2025–2035. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  10. Kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse suurendamiseks hariduse valdkonnas tagame autonoomia rahaliste ressursside puhul ning vähendame hariduse rahastamise killustatust ja seonduvat bürokraatiat. Selleks viime sihtotstarbelised haridustoetused (v.a õpetajate palgatoetus) alates 2027. aastast kohalike omavalitsuste tuludesse. Tähtaeg I kvartal 2027.
  11. Tugispetsialistide vajaduse leevendamiseks alustame läbirääkimisi kutse andjatega tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete täpsustamiseks. Laiendame haridussüsteemi tugispetsialistide profiili ja koostame kaasava hariduse teenuse põhimõtted. Tähtaeg IV kvartal 2027.
  12. Toetame laste liikuvuse ja spordiga tegelemise võimaluste laiendamist põhikoolides ja gümnaasiumites ning peame oluliseks noorte sportlaste topeltkarjääri arendamise võimalusi. Seame sihiks arendada välja spordiõppe valikmoodulid vähemalt ühes riigikoolis igas Eesti piirkonnas: Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis, Ida-Eestis ja Lääne-Eestis. Tähtaeg III kvartal 2026.
  13. Jätkame eestikeelsele õppele üleminekut põhikoolis ning 2025. aastal laiendame seda ka kutseõppele. Jätkame palgatoetuse eraldamist Ida-Virumaa koolipidajatele eesti keeles õpetavate õpetajate ja tugispetsialistide palkadeks aastani 2030. Tähtaeg III kvartal 2025.
  14. Eestikeelsele õppele ülemineku reformi edukas elluviimine sõltub õppeprotsessi kvaliteetsest andmepõhisest seirest. Selleks arendame lisaks olemasolevale tasemetööde süsteemile koostöös ülikoolidega välja õpilaste õpimotivatsiooni ja õpistrateegiate seiramise uuringu ja töövahendid koolidele ning vajalikud sekkumismehhanismid. Õpilaste eestikeelse õppimise seiresüsteemi rakendame 2026/2027. õppeaastast. Tähtaeg III kvartal 2026.
  15. Suurendame haridustöötajate, õpilaste ja lapsevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimisest ning räägime läbi ülikoolidega, et muuta lõimitud aine- ja keeleõpe õpetajakoolituse kohustuslikuks osaks. Kokkulepe ülikoolidega sõlmitakse halduslepingutes. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  16. Hea eestikeelne haridus peab olema kättesaadav kõikidele Eesti lastele. Seame erakoolide riikliku rahastuse saamise tingimuseks eestikeelse õppe läbiviimise. Erandiks on rahvusvahelist õpet pakkuvad ning kahepoolsete riiklike kokkulepete alusel toimivad muukeelsed erakoolid. Selleks teeme muudatused erakooliseaduses. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  17. Seame eesmärgiks võrdväärselt hea keskhariduse omandamise võimaluse noortele ka kutsehariduses ning laiendame õppimisvõimalusi rakendusgümnaasiumi õppe suunal. Kujundame kutseõppeasutustest järk-järgult alates 2026. aastast põhihariduse järgset haridust andvad hariduskeskused, kus on võimalik omandada ka rakenduslikku gümnaasiumiharidust. Tähtaeg III kvartal 2026.
  18. Käivitame 2026/2027. õppeaastast 4-aastased rakendusgümnaasiumi õppekavad kõikides hariduskeskustes, tagame reformiks vajalikud rahalised vahendid ja rakendame kutseõppeasutuste uue rahastamismudeli 2026. aasta algusest. Tähtaeg III kvartal 2026.
  19. Valitsus peab oluliseks, et kõikidel noortel, ka haridusliku erivajadusega lastel on võimalik omandada järgmine haridustase pärast põhikooli. Töötame haridusliku erivajadusega õppijatele välja uued kutseõppe õppekavad 2. ja 3. kvalifikatsioonitasemel, mis rakenduvad 2026/2027. õppeaastast. Astume samme selleks, et suurendada võimalusi õppida ettevalmistava õppe aastal nendele noortele, kellel on vajalik lisatuge oskuste ja teadmiste omandamiseks pärast põhikooli. Tähtaeg III kvartal 2026.
  20. Arendame põhikooli lõpetajatele välja elektroonilised teadmiste, oskuste ja üldpädevuste hindamise eksamid, mis on aluseks järgmisele õpitasemele sisseastumisel. Arendame välja uue eksamite infosüsteemi, tagades sellega eksamite töökindluse, täiendame e-testide andmekogu ning rakendame elektroonilised eesti keele ja inglise keele eksamid 2026/2027. õppeaastal. Tähtaeg II kvartal 2026.
  21. Valitsus peab oluliseks, et kõikidel noortel oleks Eestis võimalik omandada pärast põhiharidust kutse- või keskharidus. Kaotame järeleksamite tegemise kohustuse koolidele 2026. aasta kevadest, mil kõik õpilased jätkavad õpinguid järgmisel haridusastmel. Õpilased, kes ei ole põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendit saavutanud, saavad täiendavat tuge oskuste ja teadmiste omandamiseks ettevalmistavas õppes ja/või järgmisel haridusastmel. Tähtaeg I kvartal 2026.
  22. Peame oluliseks, et noored omandaksid õpetaja juhendamisel teadmised ja oskused tehisaru kasutamiseks ning õppimisoskused tehisaru ajastul. Selleks rakendame alates 2025/2026. õppeaastast gümnaasiumites ja alates 2026/2027. õppeaastast kutseõppeasutustes pedagoogilistest eesmärkidest juhinduvat TI-Hüppe õppeprogrammi. Käivitame õpetajate koolitamise ja koostöös ülikoolidega vaatame üle õpetajakoolituses vajalikud muudatused. Mitmekesistame õppevara tehisintellekti abil ja loome digiõppevara. Tähtaeg III kvartal 2026.
  23. Koalitsiooni strateegiline siht on kasvatada laste ja noorte teadmisi ja oskusi matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja looduse õppe valdkondades (MATIK) ning kujundada välja toetusmeetmed, mis tagaksid nende valdkondade õpetajate järelkasvu. Töötame välja MATIK-strateegia kõikidele haridustasemetele põhiharidusest kõrghariduseni. Peame oluliseks tõsta  põhihariduse ja keskhariduse lõpetajatel matemaatika oskuste taset ning suurendada MATIK-erialade õppe pakkumist kutsehariduses ja kõrghariduses. Tähtaeg II kvartal 2026.
  24. Arendame välja gümnaasiumite valikainete moodulid inseneeria ja IT, spordi ja riigikaitse suunal, et suurendada gümnasistide valikut erialasel spetsialiseerumisel. Peame oluliseks suurendada gümnaasiumiastmes tehnoloogiaalase õppe pakkumist, noorte sportlase karjääri valikuvõimalusi ning riigikaitselisi teadmisi ja oskusi. Tähtaeg I kvartal 2026.
  25. Eesti hariduse tase on rahvusvahelises võrdluses väga kõrge ning üle maailma on suur nõudlus Eesti teadmiste järele hariduse valdkonnas. Edendame rahvusvahelisel turul Eesti hariduse eksporti, teadmiste siiret ja hariduse innovatsiooni. Pidev tegevus.
  26. Loome koostöös ülikoolide ja erasektoriga põhikooli tehnoloogiaõpetuse uue ainekavad ning tagame õppevahendid küberturvalisuse, andmekaitse ja tehisaruga seonduva õpetamiseks. Tähtaeg III kvartal 2026.

Keelepoliitika

Peame oluliseks eesti keele positsiooni tugevdamist Eesti avalikus ruumis, täiskasvanute eesti keele õppe võimaluste laiendamist ja kvaliteedi parandamist. Seame sihiks, et igal aastal suureneks eesti keele oskajate arv Eesti ühiskonnas. Oluline on, et globaalselt kasutusel olevad suured keelemudelid kasutaksid kvaliteetset eesti keelt ja nende treenimiseks kasutataks võimalikult palju kvaliteetseid eestikeelseid keeleandmestikke, austades autorite õigust oma loomingule.

  1. Peame oluliseks eesti keele positsiooni tugevdamist Eesti avalikus ruumis ja eesti keele arenemist peamise inimestevahelise suhtluse ja asjaajamise keelena Eestis. Võtame vastu uuendatud keeleseaduse eesti keele positsiooni tugevdamiseks. Tähtaeg I kvartal 2026.
  2. Eesti keele piirkondlike erivormide elujõulisus on oluline osa eesti kultuurist ja keelemaastikust. Eesti keele ajalooliste keelevormide arengu toetamine ja elanike keelekasutusse naasmine suurendab eesti keele elujõudu. Soodustame eesti keele piirkondlike erikujude (sh lõunaeesti keele) õppimist ning töötame selleks välja vastavad muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Tähtaeg III kvartal 2026.
  3. Valitsus peab oluliseks, et kõik Eesti elanikud valdaksid eesti keelt vajalikul tasemel nii tööturul hakkamasaamiseks kui ka isikliku heaolu arenguks Eestis. Astume samme täiskasvanute eesti keele õppe võimaluste laiendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning alustame läbirääkimisi praeguse killustatud täiskasvanute õppe süsteemi reformimiseks ning vastutuse ja ressursside koondamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumisse. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Kvaliteedi parandamiseks ja töötajate väärtustamiseks lisame uude noortevaldkonna ühendseadusesse noorsootöötaja ja huvihariduse õpetajana töötamiseks minimaalse kvalifikatsiooninõudena 5. taseme erialase kutse olemasolu ning toetame erialaste kutsete omandamist. Tähtaeg I kvartal 2027.
  5. Suurendame noorte osalust tugeva noortevolikogude võrgustiku kaudu ja loome uues noortevaldkonna ühendseaduses mitmekesisemad võimalused riigi ja kohaliku tasandi otsustes kaasarääkimiseks. Algatame dialoogi omavalitsustega noorsootöö võimestamiseks, pöörates eritähelepanu noorsootöötajate kvalifikatsioonide tõstmisele ja nende töö tähenduslikkusele noorte kasvamisel ja väärtushinnangute kujundamisel. Tähtaeg I kvartal 2027.
  6. Algatame laste- ja noorteharta koostamise, et jõuda ühiskondliku kokkuleppeni noorte heaolu ja autonoomia küsimustes. Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöös kujundame välja selgemate piiridega põhimõtted laste heaolu tagamiseks ja õiguste kaitseks kiusamise ja vägivalla vastu. Tähtaeg I kvartal 2027.
  7. Valitsuse prioriteediks on kodanikuhariduse tugevdamine koolides ja noorsootöötegevustes. On oluline pöörata eritähelepanu Eesti noorte radikaliseerumisega seotud riskidele. Noorte omaalgatuste projektide kaudu tugevdame noortes arusaamist demokraatlikest väärtustest ning ühiskondlikku vastupanuvõimet valeinfole ja autoritaarsetele tendentsidele. Viime sellekohased tegevused ellu Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektides osalemise teel. Pidev tegevus.

VI Energeetika ja keskkond

Koalitsiooni eesmärk on Eesti ühiskonna jõukuse kasv ja parem elukeskkond. Eesmärgi saavutamiseks tagame, et energiavarustus on kindel, lõpphind taskukohane ja tootmine  puhas ning Eesti loodusvarasid kasutatakse läbimõeldult ja vastutustundlikult.

Eesti energeetika- ja keskkonnapoliitika soodustab loodusvarade kohalikku väärindamist, loob ettevõtetele arenguvõimalusi ning tagab nii loodusvarade kui majandusele vajalike ressursside olemasolu ka järgmistele põlvkondadele. Kliimakindla majanduse seadusega anname ettevõtetele pikaajalise investeerimiskindluse. Eesti pikaajalise energiastrateegia seame uuendatud energiamajanduse arengukavas aastani 2035.

Meile on oluline, et hoiame looduskeskkonda ja elurikkust ning loome võimalusi loodusressursside väärindamiseks. Soodustame vabatahtlikku looduskaitset ja tagame õiglase kompensatsiooni ühiskondlike piirangute eest. Seadustame, et nii maismaa kui mere pindalast on kaitse all 30% ja 70% Eesti metsamaa pindalast on kasutatav majandusmetsadena.

Energiajulgeolek

Kindlustame varustuskindluse läbi kohaliku tootmise ja vajalike välisühenduste ning hoiame põlevkivijaamad töökorras kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni

  1. Eesti energeetika tuleviku 10 aasta perspektiivis kinnitame energiamajanduse arengukavas, mille koostame andmepõhiselt ja eksperte kaasates (ENMAK 2035). Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Lisame Eleringile eesmärgi tagada nii varustuskindlus kui ka konkurentsivõimeline elektri lõpphind. Selleks muudame elektrituruseadust ja omaniku ootuseid Eleringile. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Tagame juhitavate võimsuste olemasolu, luues seadusandluses Eleringile vajalikud hoovad reservvõimsuste hankimiseks ja uute juhitavate võimsuste arendamise toetamiseks. Tähtaeg II kvartal 2025.
  4. Otsustame Estlink 3 ja Eesti-Läti 4. ühenduse rajamise ajakava ja trassikoridorid lähtudes Eesti huvidest. Kinnitame Eesti-Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Panustame välisühenduste ja muu kriitilise taristu kaitsesse koostöös naaberriikidega, kasutades selleks maksimaalselt EL vahendeid. Tähtaeg I kvartal 2026.
  6. Sõlmime Läänemere kriitilise taristu vastupanuvõime tõstmise ühiste kavatsuste kokkuleppe. Tähtaeg II kvartal 2025.

Suurendame taastuvenergia  tootmisvõimekust

  1. Kuulutame välja taastuvelektri vähempakkumise maismaal kuni 2TWh/a mahus, leides koostöös arendajate ja kohalike omavalitsusega viise tagamaks selge tuuleparkide väärtuspakkumise kohalikul tasandil. Selleks valmistame ette vähempakkumise väljakuulutamiseks vajalikud rakendusaktid. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Toetamaks suuremahulise salvestuse turule toomist, töötame välja Euroopa Puhta Tööstuse Leppe alusel finantsinstrumendid, mis arvestavad sotsiaalmajanduslikku mõju. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Toetamaks meretuule turule toomist, töötame välja Euroopa Puhta Tööstuse Leppe alusel finantsinstrumendid, mis arvestavad sotsiaalmajanduslikku mõju ja pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute turu käivitamist. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Hoogustame salvestusseadmete rajamist ja avame tarbimise juhtimise turud. Selleks kehtestame tarbimise juhtimise üldreeglid määruses „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“. Tähtaeg II kvartal 2026.
  5. Jätkame biogaasi tootmise arendamist maksimaalses võimalikus mahus. Selleks töötame välja toetusmeetme biometaani sisestuspunktide rajamiseks maagaasi ülekandevõrku, koostame biogaasi teekaardi ning muudame vedelkütuseseadust (sh taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks transpordisektoris). Tähtaeg I kvartal 2026.
  6. Soodustame taastuvenergia arendamist sobivates kohtades riigimaadel. Selleks teeme ettepanekud täiendavate tuuleparkide rajamiseks sobilike riigimaade enampakkumiste kohta. Tähtaeg I kvartal 2026.

Võimaldame tuumaenergeetika kasutuselevõttu nii elektri-  kui soojusenergia tootmiseks

  1. Tuumajaama võimaliku asukoha valikuks ja ehitamise peamiste tingimuste paika panemiseks algatame tuumajaama riikliku eriplaneeringu. Tähtaeg II kvartal 2025.
  2. Koostame ja võtame vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu. Tähtaeg II kvartal 2026.
  3. Valmistame ette tuumaregulaatori loomise, mis alustab tegevust 1. jaanuaril 2027. aastal. Tähtaeg III kvartal 2026.

Loodusvarad

Täiendame loodusvarade vastutustundliku kasutamise põhimõtteid

  1. Jätkame tulevikumaavarade uurimist nende Eestis väärindamise võimaluste väljaselgitamiseks. Teeme edasised otsused teaduspõhiselt ja avalikkust kaasates lähtuvalt fosforiidi ja haruldaste muldmetallide uuringu (FIONA) lõpparuande tulemustest. Tähtaeg III kvartal 2026.
  2. Kehtestame kohaliku kasu instrumendi ehitusmaavarade (liiv, kruus) ja turba kaevandamisel ning ajakohastame keskkonnatasusid. Tähtaeg III kvartal 2025.
  3. Laiendame kohaliku kasu instrumenti teistesse valdkondadesse, kus see on põhjendatud. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Koostame koostöös sektori ja teadlastega turbatööstuse teekaardi, mis seab fookusesse olemasolevate kaevandamisalade ammendamise ja taastamise enne uute avamist, turba väärindamise kohapeal ning kliima- ja keskkonnamõju vähendamise. Tähtaeg II kvartal 2026.
  5. Kiirendame kasutusest väljunud turbakaevandusalade korrastamist ja ökosüsteemide taastamist. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Kliima, looduskaitse, metsandus

Seadustame Eesti kliimaeesmärgid

  1. Pikaajalise investeerimiskindluse tagamiseks ja sektoriaalsete kliimaeesmärkide kokkuleppimiseks võtame vastu kliimakindla majanduse seaduse. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Määrame valdkonniti puhtale majandusele ülemineku trajektoorid aastani 2050. Koostame sektoripõhised teekaardid, mis toetavad konkurentsivõimet, lisandväärtuse kasvu ja arvestavad sotsiaalmajanduslikku mõju. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Vähendame Eesti CO₂ jalajälge ja kasutame avalike hoonete ehitamisel maksimaalselt kodumaist puitu. Uuendame selleks RKAS-i omanike ootuseid. Tähtaeg III kvartal 2025.

Väärtustame Eesti looduskaitset

  1. Säilitame olulised loodusväärtused, anname kindluse maaomanikele ja tagame ettenähtavuse planeerimisel ning ressursi kasutamisel. Määrame selleks looduskaitseseaduses kaitsealuse maa piiriks 30% maismaast ja merest. Seadustame vabatahtliku eralooduskaitse. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Viime lõpule kavandatud kaitsealade loomise, olemasolevad piirangud metsamaal täienevad peamiselt vaid veel säilinud loodus- ja põlismetsadega riigimaadel. Tähtaeg I kvartal 2027.
  3. Kinnitame riigimaadel loodus- ja põlismetsa kriteeriumid. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Toetamaks looduse hoidmist õiglasel ja motiveerival viisil, seadustame eralooduskaitse ning edendame vabatahtlikku ja lepingulist loodushoidu. Täiendame looduskaitseliste piirangute hüvitamise võimalusi väikemetsaomanikele, töötades välja metsa kasutusõiguse ostu meetme ning uuendades metsatoetuste süsteemi. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Tõstame looduskaitsealade kvaliteeti, keskendudes elupaikade ja liikide seisundi parandamisele, seiremeetodite täiendamisele ja mitmekesistamisele ning teadmispõhisele haldamisele ja koostööle osapooltega. Hindame regulaarselt liigikaitse tulemuslikkust ja arendame Eesti Looduse Infosüsteemi. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  6. Ruumiline planeerimine peab toetama kvaliteetset elukeskkonda ja looduse hüvede pakkumist, milleks uuendame kohaliku tasandi looduskaitsealade määratlemist ja hüvitamiskohustuse põhimõtteid ning ajakohastame rohevõrgustiku regulatsiooni. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  7. Tugevdame Eesti looduskapitali, rakendades ökosüsteemide taastamise tegevuskava, ja loome alused linnade elurikkuse suurendamisele. Võtame vastu looduse taastamise kava. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  8. Vähendame keskkonnalubadega seotud bürokraatiat, tagades kõrged keskkonnakaitsenõuded, ning reformime keskkonnamõju hindamise protsessi, mille tulemusel kiirendame ja lihtsustame menetlusi. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Metsanduses lähtume põlvkondade ülese ja kestliku metsanduse põhimõtetest, et oleks tagatud metsa tervis ja kestmine järgmistele põlvkondadele ning investeerimiskindlus metsandussektorile

  1. Võtame vastu metsanduse arengukava aastani 2035. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Seame pikaajalised metsapoliitika põhimõtted, milleks uuendame Riigikogu otsust “Eesti metsapoliitika heakskiitmine”. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  3. Tagame metsaseaduse alusel põhimõtte, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma täiendavate piiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  4. Vastupidavad ja hästi hooldatud metsad võimaldavad puitu paremini väärindada, mille tagamiseks suurendame majandusmetsade juurdekasvu ja vastupanuvõimet, et kujundada kliimakindlaid ja mitmekesiseid erametsasid. Töötame välja KIKi metsatoetuse uue kontseptsiooni. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Soodustame kõrgema lisandväärtusega puidutööstuse arengut Eestis, sh puidu keemilist väärindamist, tagades sujuvad protsessid planeerimises ja loastamises. Tegevused kirjeldame kliimakindla majanduse seaduse valdkondlikus teekaardis. Tähtaeg I kvartal 2026.
  6. Teadmispõhiste ja usaldusväärsete otsuste tegemiseks kaasajastame metsanduse seiret ja andmestikku. Tagame kaugseire meetoditega operatiivse raieinfo. Tähtaeg II kvartal 2026.
  7. Raiemahtude ning päritolu jälgitavuse jaoks digiteerime metsa- ja raieandmed ja uuendame metsaregistrit. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Õigus- ja digiriik

Tõstame Eesti tehisaru abil maailma parima digiväega rahvaks. Arendame personaalseid digiriigi teenuseid ja teeme olemasolevaid veel lihtsamaks ja mugavamaks, ent samal ajal ka nii turvaliseks, et inimesed saavad riigi teenuseid kasutada ka kriiside korral. Uuendame riigi andmehaldust nii, et Eesti inimesed saaksid tehisaruajastu parimaid personaalseid neile vajalikke teenuseid. Teeme riigi  tehisaruvalmiks – ühendame ameteid ja ülesandeid tõhusalt kokku ning vähendame nii pikas plaanis avalikus teenistuses olevate inimeste arvu. Tugevdame küberkaitset laiapindse riigikaitse osana. Toetame IT-ettevõtete võimalusi eksporti suurendada.

Digiriik

Tagame, et vajalikud digiteenused, andmekogud, toetavad infosüsteemid ja taristu on varundatud väljapoole Eesti territooriumi ning Eesti digiriik pakub teenuseid edasi mistahes kriisi korral.

Tehisaru võimaluste rakendamiseks korrastame andmekogud ning andmetöötlust puudutava regulatsiooni, et parema kvaliteediga ja ristkasutatavad andmekogud saaksid aidata kaasa avaliku sektori teenuste pakkumisele.

Uuendame riigisektori ülesehitust selliselt, et andmete kogumise, standardimise ja kasutamise kompetents oleks kokku kogutud. Muudame andmete esitamise automaatseks ja ühekordseks.

Treenime ja arendame Eesti riigile turvalisi tehisaru lahendusi, mille tulemusel kasvab Eesti ettevõtete tootlikkus, nende rahvusvaheline konkurentsivõime ja riigi juhtimise tõhusus. Valmistame koolinoored ette toimetulekuks nüüdisaegses ja tuleviku tehnoloogiamaailmas.

Tagame digiriigi teenused alati ja turvaliselt kättesaadavatena

  1. Teeme plaani, kuidas avalik sektor saab teenused inimestele ja ettevõtetele toimima mistahes kriisiolukorras. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Riigiäppi toome nii riigiteenused kui ka isikut tõendavad dokumendid nii, et äppi saab kasutada ka üle Euroopa Liidu digikukruna. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Muudame Eesti küberkaitset senisest veelgi tugevamaks, konsolideerides keskselt erinevate ametite ja valitsemisalade küberkaitsega tegelevad üksused ja luues üleriigilise infoturbe seire. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Loome usaldusele tugineva ja abistava keskkonna ettevõtete kaitseks. Uuendame koostöös erasektoriga Eesti riigikaitse, e-riigi, digitaalse identiteedi, X-tee ning e-valimiste tehnoloogiaid, et need oleksid kaitstud edasiste tehnoloogiliste ohtude eest. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Andmed peavad olema kasutatavad riigi efektiivsemaks toimimiseks kõigis valdkondades ning kindlustame eesti keelt ja kultuuri puudutavate andmete kättesaadavuse avaandmetena

  1. Tagame eesti keele kasutuse vähemalt viies suures keelemudeli treeningandmestikus ja loome selleks tingimused 15 miljardi sõnalise keeleandmestikuga eesti keele ja kultuuri kestmiseks tehisaru ajastul. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Tagame, et kriitilised andmekogud ja neid teenindavad süsteemid on varundatud väljapoole Eestit. Tähtaeg I kvartal 2027.
  3. Kohustuslikuks muudetud andmejälgija abil suurendame inimeste kontrolli oma andmete kasutamise üle. Andmevärava reeglitega tagame andmete vaid ühekordse esitamise. Privaatsuskaitsetehnoloogiate abil suurendame andmete turvalist taas- ja ristkasutamist. Tähtaeg III kvartal 2026.
  4. Teeme andmetega seotud õiguslikus raamistikus asjad selgeks ja ühte moodi tõlgendatavaks ning lihtsustame andmetöötlust. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Laiendame automaatset ja kiiret haldusmenetlust. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  6. Loome riigi ressursside juhtimismudeli tehisaru rakendamiseks ja andmehalduse korraldamiseks. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Eestist peab inimeste jaoks saama Euroopa üks edukamaid tehisaru arendaja- ja kasutajariike. Toetame Eesti ettevõtete IT-ekspordi võimekust.

  1. Loome alused Eesti arvutusvõimekuse kasvatamiseks ja riigipõhise tehisintellekti arendamiseks, sealhulgas Euroopa Liidu projektides. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Töötame välja juhtimis- ja tugiraamistiku, mis toetab avalikku ja erasektorit õiguslike nõuete täitmisel andmepõhiste otsuste tegemisel ja protsesside juurutamisel. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Loome riikliku küberkaitse ja tehisaru teadus- ja arendusprogrammi. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. IT-ekspordi kasvatamiseks anname mitmete ekspordikõlbulike teenuste või nende komponentide loomise ning arendamise üle riigilt erasektorile. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Uuendame IT-hangete põhimõtted ja viime hankimise kasutajale võimalikult lähedale. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ja avaliku sektori küberturvalisuse parandamiseks konsolideerime riigi IT-teenuseid ning laiendame keskset töökohateenust ja riigipilve teenust

  1. Konsolideerime samalaadseid andmeid sisaldavad ja sarnaseid protsesse pakkuvad riigi e-teenuste platvormid. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Loome digitaalsete teenuste pilveteenuste standardi. Riigipilve standardiseeritud lahendusse viime üle konsolideeritud teenused. Tähtaeg I kvartal 2027.
  3. Konsolideerime riigi IT-majade tugiteenused, töötame välja teenuste ja asutuste ühtse juhtimismudeli. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Määrame kindlaks ja fikseerime üleriigilised kesksed teenused, komponendid, andmekogud ning teenuste osutamise elektroonilised kanalid. Pakume mehhanisme kesksete komponentide kasutamise soodustamiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Konsolideerime riigi IT-majad nii, et hankimine liigub toote kasutaja juurde ning keskseks jäävad üksnes efektiivsuse ja turvalisuse seisukohast vajalikud ülesanded. Tähtaeg I kvartal 2027.
  6. Konsolideerime etapi viisi kõik valitsemisalad (v.a Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium) kesksele automatiseeritud töökoha teenusele. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Valmistame Eesti ette postkvant-krüptograafia arenguteks ja loome keskse digitaalsete koolituste platvormi, mille abil saavad inimesed lihtsalt ja paindlikult oma kvalifikatsiooni tõsta

  1. Hoiame ka edaspidi digitaalsed teenused turvaliste ja usaldusväärsetena, pöörates tähelepanu tulevikutehnoloogiatele, sh postkvant-krüptograafia alaste kompetentside arendamisele. Loome koostöös Teaduste Akadeemia ja ettevõtetega postkvant-krüptograafia tegevuskava. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Teeme Digi(riigi)akadeemiast keskse koolitusplatvormi nii, et läbitud e-kursuseid tunnustatakse avalikus sektoris ametlikult. Sise- ja väliskoolitusi asendame või toetame e-kursustega. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Parandame sidevaldkonna konkurentsireegleid ning lihtsustame uute sideühenduste rajamist ja laiendame kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades

  1. Kehtestame täpsemad nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Uuendame juurdepääsutingimusi sideettevõtjate kaablikanalisatsioonile ja teeme järelevalvet lairiba sidevõrkude juurdepääsu hulgihindade üle. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Analüüsime elektroonilise side turu olukorda ja anname suuniseid tegevusteks konkurentsiolukorra parandamiseks. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Konkurentsi tugevdamiseks sideturul ja tarbija huvide kaitseks tagame sujuva ja kiire numbri liikuvuse operaatorite vahel. Tähtaeg III kvartal 2025.

Õigusriik

Tugevdame meie õigusriigi aluseid ning teeme õiguse ja õigluse saavutamise kiiremaks ja efektiivsemaks. Vähendame  ettevõtete, inimeste ja avaliku sektori halduskoormust. Kergendame perede koormust laste kasvatamise raskematel hetkedel ja tõstame kõige ette lapse parimad huvid. Vähendame bürokraatiat ja lõpetame uue halduskoormuse pealekasvu. Tagame ettevõtjatele ning korteri- ja majaomanikele lihtsama ja turvalisema asjaajamise ning õiguskindluse.

Muudame seaduste ja määruste tegemist nii, et inimestele oleks protsessid lihtsamad ja koormust vähem. Arendame personaalse riigi teenuseid edasi ja uuendame selleks andmenõusolekuteenust.

Arendame välja uue põlvkonna tehisarul põhineva kohtu infosüsteemi, sh kohtupraktika prognoosimudeli vaidluse perspektiivikuse hindamiseks. Muudame politsei, prokuratuuri ja kohtu vahelise suhtlemise  digitööriistade abil kiiremaks. Loome õigusliku raamistiku digitaalse teabe tõendina kogumiseks ja esitamiseks. Loome võimekuse digitaalseks üldmenetluseks kriminaalasjades.

Suurendame kohtute sõltumatust täitevvõimust, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku institutsiooniga. Anname kohtute haldusülesanded koos vastutuse ja tööks vajaliku paindlikkusega üle kohtutele. Võimaldame kvaliteetsemaid kohtuotsuseid kohtunike suurema spetsialiseerumisega, vähendame kohtute vahelist killustumist ja kiirendame kohtute ja prokuratuuri tööd. Paindliku juhtimise võimaldamisega soodustame ka kohtute tõhusat tegutsemist võimalikes suurtes kriisides.

Halduskoormuse asemel vabadused. Personaalsemad riigiteenused ja kesksed avaliku sektori halduskoormust vähendavad teenused

  1. Peatame uue halduskoormuse juurdekasvu nii, et vältimatut uut halduskoormust lisava eelnõu korral koormust samal ajal ka vähendataks, et väljatöötamiskavatsuste ja mõjuhindamiste reeglid oleksid selgemad ja lihtsamad ning oleks selgelt aru saada Euroopa Liidu nõuete tegelik ulatus ning seaduseelnõude põhiseaduspärasus. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Arendame välja uusi personaalse riigi andmete ristkasutusel tuginevaid teenuseid, alustades automatiseeritud andmepõhisest toimetulekutoetuse maksmisest. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  3. Andmete ühekordse esitamise tagamiseks loome andmeedastuse nõusolekule selge õigusliku aluse ning muudame riigi infosüsteemides paikneva juriidilise isiku teabe keskselt kasutatavaks e-äriregistrist. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Arendame riigiäpis ja Eesti teabeväravas välja töölaua, kus inimene näeb oma taotluste etappi ning millised sammud tuleb veel läbida. Eelnevalt lihtsustame protsesse endid. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Muudame riigi poolt inimesele ja ettevõttele edastatava informatiivse ja kättetoimetamist vajava teabe kõigi riigi e-teenuste kaudu terviklikult kättesaadavaks (postkast 2.0). Tähtaeg IV kvartal 2026.
  6. Töötame välja allkirjastamise põhimõtete ja teenuse rahastamise mudeli avalikus sektoris. Tähtaeg II kvartal 2026.

Tõhusam õiguskaitse ning õigusabi. Suurendame kohtute sõltumatust ja võimaldame kiirema otsustamise toetamiseks paindlikumat juhtimist

  1. Tugevdame inimeste kaitset vastutustundetu laenu andmise eest ning toetame õigusabi kättesaadavust ja täiendame maksekäsu kiirmenetlust selliselt, et osaliste õigused on paremini kaitstud. Loome tehisarul põhinevad abivahendid, et automatiseerida tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete aluste ja vastutustundliku laenu andmise põhimõtete kontrollimine kohtumenetluses. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Pakume esmast õigusnõustamist nii juturoboti kui ka Riigi Teataja põhise õigusküsimustele automatiseeritud vastaja abil. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Viime abielulahutusega seotud tegevused kohtust välja, kohtu otsustada jäävad laste ja varaga seotud küsimused. Kõik ühisvaraga seotud tehingud, mis sõlmitakse pärast lahutusavaldust, hakkavad olema tagasipööratavad. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Ajakohastame eestkoste seadmise protsessi, et see oleks kõikidele osalistele vähem koormav. Täiskasvanud paranematult haige inimese eestkoste pikendamise menetlusi hakkavad kohtud tegema vähemalt kord viie aasta jooksul või sagedamini vastavalt vajadusele. Muudame tsiviilkohtus täisealisele isikule eestkoste seadmise mõistlikumaks. Tähtaeg I kvartal 2026.
  5. Teeme kõik kohtumenetlused ökonoomsemaks, näiteks jätame halduskohtust küsitavaks vaid need load, kus loa küsimine on päriselt vajalik. Tähtaeg II kvartal 2025.
  6. Kiirendame riigihankevaidlused neljalt vaidlustusastmelt maksimaalselt kolmeni. Muudame hankevaidlustega seotud õigust nii, riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole enam esimene kohustuslik menetlusaste neljast, vaid riigihankeid menetletakse üksnes kolmes vaidlustusastmes. Tähtaeg II kvartal 2026.
  7. Loome kriminaalmenetlusse võimaluse teha päring elektroonilise side tehniliste andmete kohta, mida sideettevõtjad omal algatusel säilitavad. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  8. Kaitseme omanikke ja lahendame puuküürnike probleemi, seame proportsionaalsed piirid puuküürnikele. Tähtaeg I kvartal 2026.
  9. Soosime notarite koduvisiite eakate või erivajadusega inimeste juurde ning analüüsime kuidas ajakohastada notaritasusid, et tagada teenuse kättesaadavus üle Eesti. Loome volikirjade registri notariaalselt tõestatud volikirjade ehtsuse kontrollimiseks ja võltsingute avastamiseks. Tähtaeg II kvartal 2025.
  10. Suurendame kohtute sõltumatust täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades kohtuid vastavalt analüüsidele ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  11. Vähendame digitaliseerimisega inimeste kulusid ja kohtute töökoormust. Loome tehisarule toetuda võimaldava uue kohtute infosüsteemi. Tähtaeg I kvartal 2027.
  12. Säästame inimeste aega ja raha, pakkudes tehisarule tuginevat kohtuvõidu tõenäosuse prognoosi saamise võimalust enne kohtu poole pöördumist. Tähtaeg I kvartal 2027.
  13. Uuendame süüteomenetlust ja kasutame senisest enam digitaalseid võimalusi ja loome digikriminalistika tegevuskava. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  14. Ajakohastame riigilõivud kohtumenetluses, et need oleksid rohkem seotud tegelike menetluskuludega ja toetaks seeläbi kohtutel kiiremini otsusteni jõudmist. Tähtaeg II kvartal 2025.

Ennetame vanglast väljuvate inimeste retsidiivsust kontrollitud ja toetatud vabanemisprotsessi abil. Tagame sisejulgeoleku valdkonda panustavatele politseiametnikele, päästjatele ning vanglaametnikele ühtse lähenemise sotsiaalseid garantiisid ja töötasu käsitlevate otsuste puhul.

  1. Kuritegude ja retsidiivsuse vähendamiseks muudame vanglast enne tähtaega vabanemise korda nii, et kasvab järkjärguline kontrollitud vanglast vabanemine lihtsalt ukse selja taga kinnitõmbamise asemel. Suurendame kriminaalhooldajate rolli. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Käsitleme politseiametnikke, päästjaid ja vanglaametnikke töötasu osas võrdselt. Tähtaeg III kvartal 2025.

VIII Kultuur, lõimumine ja sport

Koalitsiooni eesmärgiks on läbipaistva ja jätkusuutliku kultuuripoliitikaga Eesti, kus igaühel on võimalus kaasa rääkida, luua ja kuuluda, kus vabadus ja vastutus, pärand ja tulevik, loovus ja teadmised, sport ja tervislikud eluviisid põimuvad kestva ja hooliva ühiskonna heaks.

Me usume, et eesti keel ja kultuur on meie riigi süda ning vaba looming kannab meid ajas edasi.  Kultuur on meie identiteedi kandja, ühiskonna sidusaine ning vaba vaimu väljendus – väärtus, mida tuleb hoida ja arendada igas Eesti paigas, iga inimese jaoks. Väärtustame meie pärandit ja kohalikke kogukondi.

Seisame avatuse ja loomevabaduse eest, toetame mitmekesist kultuuriruumi, edendame kultuuri kättesaadavust ning tugevdame kultuuri ja eraettevõtluse sidet. Vaba ja demokraatliku Eesti püsimiseks on oluline sõltumatu ajakirjandus, meediavabadus ning väärinfoga võitlemine.

Me näeme sporti ja kultuuri majanduse elavdamise olulise osana. Suurendame kultuuri rahvusvahelist mõõdet läbi ekspordistrateegia. Targad investeeringud, koostöö ja kaasamine loob Eestile tuleviku, kus sport ja kultuur ei ole kõrvaltegevus, vaid loomulik osa meie elust.

Meie siht on välja kujundada tõhus ja mõjus rahastus mudel, mis toetab Eesti sporti kõigil tasanditel – alates laste igapäevasest liikumisvõimalusest kuni tippspordi rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseni. Uute rahastusmudelite kujundamine,  senise rahastuse efektiivsem kasutamine ja asjaajamise lihtsustamine viib meid samm-sammult lähemale sellele, et sport ja kultuur saaksid toimida  iseseisvamalt.

Väärtustame kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevaid inimesi

  1. Kultuuritöötajate, laulu- ja tantsupeoliikumise, kollektiivijuhtide ja treenerite palgafondid kasvavad. Asutuste juhid saavad suurema paindlikkuse palgamudeli kujundamisel, selleks suurendame palgafondi ka riigi sihtasutustes ja avalik-õiguslikes asutustes. Palgafondi kasvu võimalused lepitakse kokku eelarveläbirääkimistel. Tähtaeg III kvartal 2025.

Hoiame Eesti kultuuri ja pärandit

  1. Sõltumatu, tugeva ja kaasaegse avalik-õigusliku ringhäälingu hoidmiseks ja kaasajastamiseks uuendame Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks viime lõpuni muinsuskaitseobjektide inventuuri ja muinsuskaitseseaduse muudatuste järelhindamise. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  3. Raamatukogunduse parendamiseks võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse, loome ühtse arenduskeskuse Rahvusraamatukogu olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise kaudu ja loome tervikliku elektroonilise raamatukogusüsteemi tervele Eestile. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Eesti autorite õiguste kaitsmiseks, autorihüvitusfondi toimemudeli uuendamiseks ja keelemudelite arendamiseks viime läbi autoriõiguse ja teiste seaduste analüüsid. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Peame oluliseks kultuurivaldkondades tegutsevaid vabakutselisi professionaale ning uuendame loovisikute ja loomeliitude seadust. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  6. Ühiskonna suurema turvalisuse ja sidususe tagamiseks muudame sisserändajate riikliku kohanemisprogrammi isikustatumaks ja ligipääsetavamaks. Suurendame programmis Eesti kultuuri, ühiskonda ja väärtusruumi tutvustava osa mahtu. Tähtaeg III kvartal 2026.
  7. Selleks, et toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kohanemist kohalikus omavalitsuses, töötame koos Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning sihtrühma esindajatega välja vajaduspõhised lahendused kohanemisteenuste pakkumiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Toetame Eesti kultuuri- ja spordivaldkonna majandust elavdavaid tegevusi

  1. Eesti rahvusvahelise tuntuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks suurendame rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeetme eelarvet ning muudame meetmest osavõtmise tingimused paindlikumaks. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Eesti filmitööstus peab püsima rahvusvaheliselt atraktiivse audiovisuaaltööstuse sõlmpunktina, looma uusi töövõimalusi, arendama igakülgselt valdkonda ja panustama seeläbi majanduse elavdamisse. Selleks suurendame Film Estonia programmi eelarvet. Tähtaeg III kvartal 2025.
  3. Kodumaise filmitööstuse kasvuks töötame välja lahenduse rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks. Tähtaeg III kvartal 2025.

Viime ellu Eestis uued spordi ja kultuuri rahastuse mudelid

  1. Algatame parlamendis kaughasartmängumaksu seaduse muutmise spordile ja kultuurile lisaraha leidmise eesmärgil. Langetame 0,5% võrra aastas maksumäära ja jõuame aastaks 2028 4%ni. Suurendame rahapesu andmebüroo järelevalvet ja tõhustame nõudeid litsentsi omajatele, vastavalt EMTA ja RABi kooskõlastusele. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamiseks loome spordiobjektide rahastamise fondi, kuhu laekub tulu kaughasartmängu maksust. Fondi kaudu rahastatakse riiklikult olulisi spordiobjekte vastavalt Eesti Olümpiakomitee prioriteetide nimekirjale. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Suurürituste hoone rajamiseks alustame ettevalmistusi Eesti Olümpiakomitee juhtimisel. EOK koostab äriplaani ja asukoha analüüsi ning seejärel teeme regionaalset tasakaalustatust arvestava asukohaotsuse. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonda loome eraraha kaasamise fondi, muutes hasartmängumaksu seadust ja suunates 20% laekuvast lisatulust sellesse loodavasse fondi. Kasutame printsiipi, kus annetuste puhul 1/3 rahalisest panusest on riigi osa ja 2/3 ettevõtte panus. Toetamise aluseks on tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirjas olevad organisatsioonid. Tähtaeg III kvartal 2025.

Kasvatame Eesti kultuuri- ja spordi ekspordipotentsiaali ning suurendame Eesti tuntust maailmas

  1. Eesti loojatele ja loomingule laiema auditooriumi leidmiseks ja meie kultuurikorraldajate rahvusvahelistumise toetamiseks töötame koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega välja pikaajalise ekspordi- ja rahvusvahelistumise strateegia. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Kultuurivaldkonna majandusmõju hoogustamiseks kaardistame eksporti arendavad organisatsioonid, -ettevõtted ja sündmused ning töötame välja tegevused nende ekspordimõju võimendamiseks. Tähtaeg II kvartal 2026.
  3. Kultuuridiplomaatia edendamiseks ning kollektiivide ja teoste rahvusvahelise nähtavuse kasvatamiseks uuendame „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru tingimusi. Tähtaeg I kvartal 2026.

Lihtsustame asjaajamist kultuuri- ja spordivaldkonnas

  1. Kaasajastades spordivõistluste korraldamise ja spordieetika jälgimise nõudeid, viime lõpuni spordiseaduse muutmise. Tähtaeg III kvartal 2026.
  2. Eesti muuseumimaastiku paremaks ja efektiivsemaks toimimiseks, mis hoiab ja teeb kättesaadavaks meie pärandit, viime lõpuni muuseumireformi. Tähtaeg I kvartal 2027.
  3. Vähendame spordiorganisatsioonide kohustust esitada andmeid erinevatesse riiklikesse registritesse eesmärgiga vähendada bürokraatiat spordiorganisatsioonide jaoks, et neil oleks rohkem aega treeningtegevuse kvaliteedi tõstmiseks ja uute noorte kaasamiseks treeningutele. Tähtaeg III kvartal 2026.

Toetame Eesti sporti kõigil tasanditel – lastest tippsportlasteni

  1. Tervema ja sportlikuma rahva nimel viime ellu liikumisaktiivsuse tegevuskava. Pidev.
  2. Terviklikuks ja teaduspõhiseks lähenemiseks kujundame laste spordiharidust laste ja lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks ja visioneerime kaasaegse koolide sporditaristu. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Analüüsime koostöös Eesti Olümpiakomiteega spordialaliitude ja Team Estonia toimimist, võttes erilise tähelepanu alla:
  • sportlastele ja võistkondadele tugiteenuste nagu füsioteraapia ja terviseuuringute kättesaadavuse parandamise;
  • tiitlivõistlusteks kvaliteetse ettevalmistuse tagamise nii individuaalsportlastele kui võistkondadele;
  • paraolümpia sportlaste hõlmamise Team Estonia tugiteenustega.

Tegevuste tähtaeg I kvartal 2026.

IX Majandus

Koalitsiooni eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja jõukust majanduskasvu kaudu, mis tagab Eestile võimaluse panustada kaitsevõimesse ja julgeolekusse nii palju, et Eesti oleks kaitstud ja investeerimiskeskkond kindel ja atraktiivne.
Ettevõtlusega tegelemine peab Eestis olema võimalikult lihtne, riik usaldab oma ettevõtjaid ja annab neile suurema vabaduse ja vastutuse läbi nõuete vähendamise. Hoiame stabiilset ja konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, mis soodustab kõrge lisandväärtusega eksportivate sektorite arengut.

Teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika peab toetama meie ettevõtete ambitsiooni jõuda uuele arengutasemele, et majanduses tervikuna kutsuda esile struktuurne nihe lisandväärtuse kasvuks. Lähtume põhimõttest, et riik on eelistatult partner ja investor, mitte pelgalt otsetoetuste jagaja. Ressurss peab olema ettevõtjale kättesaadav. Eestis peab ettevõtlusega tegelemine olema lihtsam kui naabritel.

Stabiilne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

Riik on ennekõike stabiilse ja õiguskindla ettevõtluskeskkonna looja. See tähendab, et ka poliitikakujundamine peab olema ettevõtlust toetav ning konkurentsieeliseid loov.

  1. Tervema ja sportlikuma rahva nimel viime ellu liikumisaktiivsuse tegevuskava. Pidev.
  2. Terviklikuks ja teaduspõhiseks lähenemiseks kujundame laste spordiharidust laste ja lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks ja visioneerime kaasaegse koolide sporditaristu. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Analüüsime koostöös Eesti Olümpiakomiteega spordialaliitude ja Team Estonia toimimist, võttes erilise tähelepanu alla:
  1. Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.
  2. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel ja õigusaktide läbirääkimistel seisame Eesti konkurentsivõime eest, muuhulgas teeme Euroopa tasandil ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks ja reeglite lihtsustamiseks. Pidev tegevus.
  3. Jätkame ettevõtjateenuste lihtsustamist ja koondamist ühte keskkonda. Keskseks teenuste portaaliks muutub riigiportaal ja riigiäpp eesti.ee. Ühtlustame teenuseid üle kõikide asutuste, et väheneks ettevõtjate halduskoormus avaliku sektori kohustuste täitmisel ja teenuste kasutamisel. Tähtaeg I kvartal 2027.
  4. Toome ka kohalike omavalitsuste poolt ettevõtjatele pakutavad teenused kokku riigiportaali ja riigiäppi eesti.ee koos riigi teenustega. Tähtaeg I kvartal 2027.
  5. Lihtsustame ettevõtjatele lubade taotlemist ja majandustegevusteadete esitamist, et ettevõtja saaks esitada juba eeltäidetud andmeväljasid. Selleks alustame lubade kaardistuse ja ühtlustamisega asutuste üleselt. Tähtaeg I kvartal 2027.
  6. Vähendame ettevõtjate aruandluskoormust, muutes aruandluse andmepõhiseks ja eeltäidetuks. Ettevõtja peab andmed vaid kinnitama. Standardiseerime 150 sagedasemat aruannet ja infokohustust ning aitame asutustel luua võimekuse nende vastuvõtmiseks. Keskendume aruannetele, mis tekitavad ettevõtjatele suurimat halduskoormust. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  7. Toetame ettevõtjaid kaasaegsete andmepõhiste lahenduste loomiseks, et aruandluseks ning ettevõtluse toimimiseks vajaliku info vahetamine riigi ja teiste ettevõtjatega toimuks automaatselt masin-masin liideste kaudu. Loome selleks toetusmeetmed ja viime läbi koolitused ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks digitaalsetest lahendustest. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  8. Toetame seisukohta EL tasandil, et kestlikkusaruannne oleks ettevõtjale vabatahtlik. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  9. Parandame ettevõtjate ligipääsu kapitalile. Selleks töötame välja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISi) uue rahastamismudeli ja teenuseportfelli. Uute finantstoodete eesmärk on pakkuda lahendusi olukordades, kus ettevõtetel on keeruline rahastust leida – eriti valdkondades, mis vajavad pikaajalist ja riskipõhist kapitali (nt innovatsioon või kaitsetööstus). Toetuste asemel keskendume rohkem finantsinstrumentidele. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  10. Ettevõtjate finantskirjaoskuse parandamiseks käivitame koolitusprogrammi ja praktilised tööriistad, et Eesti ettevõtjad oskaks paremini ette valmistada investeerimisprojekte ja kasutada rahastamisvõimalusi. Tähtaeg II kvartal 2026.
  11. Soodustame taastuvenergia tarbijate ja tootjate vaheliste otselepingute turu kasvu. Selleks langetame elektrihinda suurtarbijatele, kes sõlmivad otselepingu tootjaga. Tähtaeg III kvartal 2025.
  12. Teeme Eesti tuntuks targa tööstusriigina. Populariseerime tööstust ja selle erialasid noortele, et tagada targa tööjõu pealekasv ja hoida Eestit innovatsiooniliidrina. Näiteks kutsume ellu Avatud Tehaste Päeva. Pidev tegevus.
  13. Kinnitame Team Estonia eksporditegevuste kava aastateks 2025–2028. Vaatame üle pakutavad eksporti toetavad teenused, suunamaks ressursid suurima majandusliku mõjuga tegevustesse ja sektoritesse ning laiendame eksporditurge. Näiteks avame 4 ettevõtluskeskust (Riia, London, Pariis, Berliin); toome teabe rahvusvaheliste ärivõimaluste, visiitide, messide jm kohta kokku ühte kohta. Tähtaeg III kvartal 2025.
  14. Kinnitame turismistrateegia aastateks 2026–2029, fookusega suurendada äriturismi osakaalu, kasvatada turismiteenuste eksporti, turismiettevõtete lisandväärtust, ettevõtete digiteeritust ning leida lahendusi, kuidas vähem sõltuda turismi hooajalisusest. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  15. Suurendame liinifondi mahtu ja loome tingimused rahvusvahelistele nõuetele vastava multifunktsionaalse konverentsikeskuse loomiseks, et äriturismi edendamise teel suurendada ekspordi lisandväärtuse kasvu. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Teaduspõhine majandus ja innovatsioon

Kaasrahastame Eesti ettevõtete jaoks arendustegevusse ja innovatsiooni investeerimist, et ettevõtted arendaksid veelgi enam teadusmahukaid kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesmärk on aidata Eesti ettevõtteid odava allhankija staatusest välja, et kohapeal loodaks suuremat väärtust ning areneks välja kõrgtehnoloogiline tööstus.

  1. Toetame teadusmahukate ja uuenduslike tehnoloogiaettevõtete loomist ja arengut Eestis:
  • seame rakenduslikel eesmärkidel kasutatavatele riiklikele TA-vahenditele MKMi eelarvete kaudu majanduse mõju ootused;
  • tagame, et ülikoolides on läbipaistev intellektuaalomandi ja osaluste võtmise poliitika;
  • kutsume ellu teadusparkide ja ülikoolide vahelise pilootprogrammi, mis kasvatab teadusmahukate iduettevõtete juurdekasvu;
  • loome ühtsed põhimõtted, kuidas avalikest vahenditest loodud intellektuaalomandit kasutada ärilistel eesmärkidel.

Tegevuste tähtaeg on III kvartal 2026.

  1. Eesmärgiga kasvatada Eesti kaitsetööstuse müügitulu kahe miljardi euroni avame rakendusuuringute programmi kaitsetööstuse vooru, võimaldame eksperimenteerimist ja lihtsustame regulatsioone. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Käivitame rakendusuuringute keskuse teenused viies valdkonnas (biorafineerimine, autonoomsed sõidukid, terviseandmed, droonitehnoloogia ja vesinikutehnoloogia), mille abil saavad Eesti ettevõtted oma tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad arendada ja katsetada enne tööstusliku tootmise alustamist. Tähtaeg II kvartal 2025.
  3. Loome raamistiku uute tehnoloogiate testimiseks enne turule tulekut, et toetada innovatsiooni ja tõsta Eesti tehnoloogia mainet. See annab võimaluse katsetada nutikaid lahendusi ning kiirendada tootearendust. Tähtaeg III kvartal 2025.
  4. Võtame kasutusele tehisintellekti lahendused, et toetada majanduskasvu ja andmepõhiseid otsuseid nii erasektoris kui ka avalikus sektoris. Tähtaeg I kvartal 2026.
  5. Loome pilootprogrammi tehisaru kasutamiseks avaliku sektori asutustes efektiivsuse tõstmiseks ja aruandluse vähendamiseks. Laiendame andmekasutusel põhinevaid lahendusi riigipõhiselt treenitud tehisarumudelis. Tähtaeg I kvartal 2027.
  6. Et majanduses loodaks kõrgemat lisandväärtust, toetame ettevõtjate kõrgtasemelist toote- ja teenusearendust läbi rakendusuuringute programmi. Pidev tegevus.
  7. Viime ellu teadus- ja arendustöötaja (TA-töötaja) finantsstiimuli pilootprojekti, et tõsta Eesti ettevõtetes palgal olevate teadustöötajate arvu ja julgustame ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse. Pidev tegevus.
  8. Käivitame kiibikompetentsikeskuse, et pakkuda ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele, rahastusele kui ka katse- ja arendustegevustele mikrokiipide disaini valdkonnas. Tähtaeg II kvartal 2025.
  9. Loome väikeettevõtjatele meetme majandus- ja laotarkvarade kasutuselevõtuks, toetame keskmise suurusega ettevõtteid protsesside digiteerimisel ja kiirendame robotiseerimist suurettevõtetes, et viia ettevõtete digiteeritus uuele tasemele. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  10. Eesti digiriigi arendamiseks loome e-residendi taotlejale turvalise kaug-identimise ja digitaalse isikutuvastuse. Kaardivaba lahendus kiirendab e-residendi staatuse saamist, soodustab ettevõtete loomist Eestis ja suurendab e-residentsuse majanduslikku mõju. Tähtaeg I kvartal 2027.

Planeeringud ja maakasutus

Planeeringute menetlused viiakse läbi viivitusteta, tagades Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime, tegevuste ettenähtavuse ja ettevõtluse arengu kõikjal Eestis. Ettevõtete areng loob kohalikku lisaväärtust ning panustab kvaliteetsesse ruumiloomesse.

  1. Suurinvesteeringute kiirendamiseks ja investorite toetamiseks kogu protsessi vältel määratakse riigipoolne keskne kliendihaldur/vastutaja. EISi välisinvesteeringute keskus kujuneb laiemaks investeeringute keskuseks. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Lühendame planeeringute ja lubade menetlusaegu, et kiirendada investeeringute elluviimist. Selleks muudame planeerimisseadust ja viime ruumilise planeerimise digipöörde lõpule. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Vähendame ajamahukaid planeerimisprotsesse, loobudes detailplaneeringu nõudest olukordades, kus see ei loo lisaväärtust, ning soodustame projekteerimistingimuste alusel ehitamist. Tähtaeg II kvartal 2026.
  4. Eesti tasakaalustatud ruumilise arengu edendamiseks ning ettevõtluse arengu toetamiseks kehtestame üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ning seome selle elluviimise ja seire riigi strateegiliste arengudokumentidega. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Kvaliteetsete ruumiotsuste tegemiseks edendame digitaalset ruumiandmestikku ja tugevdame Maa- ja Ruumiameti rolli. Selleks tagab Riigiarhitekt tõhusa koostöö Maa- ja Ruumiameti, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  6. Loome tööstusalade kaardikihi, mis toetab ettevõtjaid sobilike arendusvõimaluste leidmisel, ning loome võimalusi eelisarendatavate ja kaasaegse taristuga tööstusparkide loomiseks. Tähtaeg III kvartal 2025.
  7. Kujundame majandusministeeriumi keskseks riigimaa kasutuse poliitika suunajaks ning suurendame ruumiandmete ja andmehõive valdkondade võimekust. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  8. Riigimaa paremaks kasutamiseks võimaldame riigimaale arendusi planeerida ja seeläbi maakasutust tõhustada. Anname maa parimaks otsatarbeks kasutusse läbi müügi, hoonestusõiguse või rendi. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  9. Toetame asutusi hoonestamata riigimaa kasutuse suunamisel ja toimingute tegemisel. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Tööjõupoliitika

Oskustööjõu puuduse lahendamiseks tagame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuse, seda läbi Töötukassa teenuste, haridusmeetmete  ja paindlikuma töölepinguseaduse. Lisaks arendame töötlevale tööstusele  tööjõu tagamiseks välja efektiivse ümber- ja juurdeõppe süsteemi. Leevendame välismaalaste värbamise reegleid suure tööjõupuudusega valdkondades. Kvalifitseeritud välismaise tööjõu kaasamine täiendab ka kohaliku tööjõu kompetentse.

  1. Muudame välismaalaste seadust võimaldamaks ettevõtjatel kaasata vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu valdkondades, kus kodumaal oskustööjõudu napib. Tähtaeg II kvartal 2025.
  2. Kaasajastame töölepinguseadust, et anda tööandjatele ja töötajatele võimalused sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Tähtaeg III kvartal 2025.
  3. Lihtsustame töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vähendades bürokraatiat ning efektiivistades Tööinspektsiooni järelevalvet. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  4. Efektiivistame ja sihitame töötukassa tööturuteenuseid, et need vastaks parimal võimalikul viisil töötajate ja tööandjate vajadustele ning toetaksid tootlikkuse kasvu. Tähtaeg I kvartal 2026.
  5. Muudame alaealiste töötamise toetamise tingimusi, et rohkem noori saaks esimese töökogemuse, ja leevendame töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimusi. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  6. Kohaliku tööjõu potentsiaali paremaks kasutamiseks aktiveerime mitteaktiivseid tööealisi inimesi ning toetame tööturul ebasoodsamas olukorras sihtrühmade rakendamist ja oskuste omandamist eesmärgiga leevendada tööjõupuudust, katsetades sealjuures uusi innovatiivseid lahendusi. Pidev tegevus.
  7. Tõhustame töötute aktiivsusnõudeid, et motiveerida töötuid kiiremini hõivesse liikuma. Tähtaeg I kvartal 2026.

X Regionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine

Eesti eesmärk on elujõulised piirkonnad, kus on mitmekesine ettevõtlus ja kõrgetasemeline elukeskkond. Eesti maaelu ja põllumajanduse konkurentsivõime tagavad võrdsed konkurentsitingimused teiste riikidega, uuenduslikkus ja tehnoloogia areng ning lihtsam ja väiksema bürokraatiaga ettevõtluskeskkond.

Tugevate kohalike omavalitsuste toel tagame kvaliteetsed avalikud teenused ning paindliku ja efektiivse ühistranspordisüsteemi, mis vastab reisijate vajadustele.

Koalitsiooni kavandatud sammud on suunatud ühtlasema ja tulevikku vaatava arengukeskkonna loomisele nii piirkondades, omavalitsustes kui ka põllumajandussektoris.

Vähendame piirkondade arenguerinevusi

  1. Taristu kiiremaks arendamiseks maavarade kasutamisel ja päikeseparkide rajamiseks viime sisse kohaliku kasu instrumendi, mille läbi teenivad tulu nii kohalik omavalitsus kui läheduses elavad inimesed. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Suuname vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljaspool Tallinna, Tartut ja nende linnade lähivaldu ja esitame valitsusele regulaarsed ülevaated EL struktuuritoetuste regionaalsest jagunemisest. Pidev tegevus.
  3. Laiendame vabatahtlike arengulepete kaudu piirkondlikku koostööd, esmalt kinnitame vastavalt kohalike omavalitsuste soovile Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti arengulepped. Tähtaeg III kvartal 2025.
  4. Analüüsime Ida- ja Kagu-Eesti regionaalseid eripärasid, kaardistame probleemid ning valime koostöös piirkondadega välja lahendused. Tähtaeg I kvartal 2026.
  5. Parandame maapiirkonnas elavate inimeste ja ettevõtete juurdepääsu kapitalile, koostades laenu- ja käendusinstrumentide tingimuste analüüsi ja ettepanekud. Tähtaeg I kvartal 2026.
  6. Parandame noorte spetsialistide võimalusi tööleasumiseks maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes, laiendades selleks eluaseme kaaslaenu tingimusi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega. Tähtaeg III kvartal 2025.
  7. Toetame sotsiaalsest kliimafondist jätkusuutmatute korterelamute ümberehitust. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Tõstame kohalike omavalitsuste võimekust

  1. Muudame kohalike omavalitsuste korraldamise seadust, et lahendada ajapikku tekkinud juriidilised ja sisulised vastuolud. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Muudame kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reeglid paindlikumaks, vähendame bürokraatiat ja laiendame laenamisvõimalusi. Tähtaeg III kvartal 2025.
  3. Soodustame vabatahtlikku omavalitsuste ühinemist, leppides riigi eelarvestrateegia protsessis kokku finantsilised stiimulid. Tähtaeg III kvartal 2025.

Arendame jõukohast ja keskkonnasõbralikku ühistransporti

  1. Teostame üle-eestilise liikuvusanalüüsi ning loome liinivõrgu planeerimise süsteemi; viime läbi maakondliku liinivõrgu analüüsi pilootprojekti 7 maakonnas. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Rakendame ühistranspordis taktsõiduplaane ja integreerime erinevad transpordiliigid ühtsesse tervikusse. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  3. Korrastame ühistranspordi korralduse mudelit, tagades selge planeerimise ja rahastamise ning parandades koostööd erinevate ministeeriumite vahel. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  4. Võtame kasutusele uued elektrirongid, parandame nende abil ühistranspordi kättesaadavust ja tõstame Tallinn – Tartu raudteel sõidukiirust kuni 160 km/h. Alustame uute rongide liinil opereerimist pärast infrastruktuuri tehnilist valmimist. Tähtaeg II kvartal 2026.
  5. Kasutame ühistranspordi korraldamisel asulates järjest enam nullheitega busse. Tähtaeg III kvartal 2025.
  6. Tagame ühendused saartega ja kaasame kohalikud omavalitsused graafikute ja veomahtude läbirääkimistesse. Pidev tegevus.

Tagame toidujulgeoleku ja varustuskindluse

  1. Seisame Euroopa Liidu tasandil ühise põllumajanduspoliitika jätkusuutliku rahastamise ning võrdsete konkurentsitingimuste eest. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Tugevdame toidujulgeolekut ning suurendame ettevõtjate varustuskindlust investeeringute abil, rakendades ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakava ja maaelu arengukava meetmeid. Pidev tegevus.
  3. Loome võimalused kohalike taastuvate ressursside – näiteks biogaasi – tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse kasvatamiseks, rakendades investeeringutoetusi bioressursside väärindamiseks. Tähtaeg II kvartal 2026.
  4. Vaatame üle väärtusliku põllumajandusmaa kaitse ulatuse ja vajadusel seame õigusliku kaitse koostöös kohalike omavalitsustega. Tähtaeg II kvartal 2026.
  5. Toetame põlvkondade koostööd põllumajandussektoris ning otsime võimalusi noorte põllumajandustootjate ligipääsu tagamiseks riigimaadele. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Edendame põllumajandussektori konkurentsivõimet ja eksporti

  1. Tõstame põllumajanduse, kalanduse ja töötleva tööstuse konkurentsivõimet investeeringute, riskijuhtimise ning loomataudide ennetamise meetmetega (näiteks siseriiklik turuarendustoetus). Toetame suu- ja sõrataudi ennetamise investeeringuid ÜPP strateegiakavast. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Kohaliku põllumajandusliku toodangu osakaalu suurendamiseks avalikus toitlustamises tellime uuringu riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriumide analüüsimiseks ja täpsustamiseks. Tähtaeg II kvartal 2026.
  3. Tagamaks maksimaalses võimalikus mahus kohaliku toidu pakkumise koolides ja lasteaedades jätkame haridusasutustele suunatud toetusi. Pidev tegevus.
  4. Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks suurendame biometaani tootmist ja kasutamist, milleks koostame kestlikku tootmist ja kasutust silmaspidava teekaardi. Tähtaeg III kvartal 2025.
  5. Jätkame erimärgistatud diislikütuse soodustuse rakendamist põllumajandussektoris, et hoida meie põllumajanduse positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Lubame selle kasutamist nii põllumajandustöödel kasutatavates kohandatud veoautodes kui ka erivajaduse korral põllumajandust teenindavatel veokitel. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  6. Jätkusuutlikkuse tagamiseks Läänemerel ja siseveekogudel koostame ning viime ellu rannapüügisektori elujõulisuse tõstmise reformikava. Töötame välja seadusemuudatuste paketi kutselise rannapüügisektori korrastamiseks, et tagada sissetulekud ja motiveerida noorte sisenemist kalandusse. Tagame rannakalanduse elujõu ja kalavarude hea seisu ka tulevikus ja vähendame järk-järgult liigset püügikoormust. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Edendame innovatsiooni ja haridust põllumajanduses

  1. Suurendame digitaalsete tehnoloogiate kasutamist ja ressursitõhusust, arendades era- ja avaliku sektori andmete jagamise ning ristkasutuse teenuseid, et toetada operatiivset otsustamist ja varajast hoiatamist. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Suurendame põllumajandussektori lisandväärtust uute tehnoloogiate, oskuste ja toodete kaudu; käivitame AKIS innovatsiooniteenused sektori arengu toetamiseks. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Tõhustame uute toidutehnoloogiate, toitude ja lisaainete arendamise võimekust, luues tugisüsteeme katsetamisplatvormide ja toodete kommertsialiseerimiseks. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  4. Tõstame põllumajandushariduse kvaliteeti, jätkates veterinaarhariduse kliinilise õppe toetust ning sõlmides lepingu EMÜ-ga. Tähtaeg III kvartal 2025.

Tagame loomade heaolu

  1. Uuendame loomakaitsega seonduvat õigusruumi ning rakendame vajalikke meetmeid loomade heaolu tõstmiseks ja ajakohastele elukeskkondadele üleminekuks. Tähtaeg I kvartal 2026.

Tagame lihtsa asjaajamise

  1. Viime läbi õigusaktide revisjoni ning lihtsustame ja vähendame ajale jalgu jäänud või põhitegevust takistavaid regulatsioone. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Kasutame tehisintellekti toetusmeetmete kontrollimisel ja teeme ettevalmistused proaktiivsete teenuste rakendamiseks. Arendame ettevõtte elujõulisuse hindamiseks andmepõhiseid rakendusi. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Ühtlustame asutuste järelevalveplaanid, ühendame järelevalveinfosüsteemid ning rakendame riskipõhist kontrollisüsteemi, vältides topeltkontrolli. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  4. Vaatame üle järelevalveülesanded ning vajadusel delegeerime need erasektorile (nt mahekontrollid), kasutades eelkõige riskipõhist lähenemist. Tähtaeg III kvartal 2026.
  5. Koondame valdkondlikud registrid PRIA-sse ning arendame välja registrite pädevuskeskuse; koostame eelanalüüsi lemmikloomaregistri ja teiste registrite ristkasutuse kohta loomapidamisettevõtete tervisestaatuse teabe edastamiseks. Tähtaeg IV kvartal 2025.

XI Riigirahandus

Seame rahanduspoliitika eesmärgiks Eesti kestlikkuse ning konkurentsivõime. Tõstame kaitsekulusid vähemalt 5%-ni sisemajanduse kogutoodangust ja hoiame eelarvepuudujäägi pikaajaliselt jätkusuutlikul tasemel.

Hoiame maksusüsteemi kõrget rahvusvahelist konkurentsivõimet, kaitseme tema läbipaistvust ja lihtsust, väldime uusi erandeid, maksumäärade tõusu ja maksubaasi ahenemist. Majanduse juhtimisel peame silma loomulikke konkurentsieeliseid, mitte kunstlikke maksuerisusi.

Kaitsekulude tõstmisel kasutame mitmekesist arsenali, lisaks muude kulude kokkuhoiule  ja julgeolekumaksule ka Euroopa Liidu rahastuse võimalusi ning ajutist eelarvereeglite paindlikkust.

Poliitikavalikute tegemisel esitame varasemast pikaajalisemat kui nelja-aastast vaadet. Riigieelarve koostamisel lähtume nii struktuursest kui nominaalsest eelarve- positsioonist. Suurendame eelarve läbipaistvust, arvestades nii programmipõhiseid eesmärke kui majanduslikku sisu. Kaitsekulude osa ning ülejäänud riigieelarve teeme selgelt eristatavaks.

Kulude kokkuhoiul keskendume eelkõige struktuursetele reformidele ja protsesside tõhustamisele. Jätkame 0-eelarve arendust, et toetada andmepõhist ja tulemuslikku eelarve planeerimist.

Eesti maksusüsteem on ühetaoline ja konkurentsivõimeline

  1. Taastame ühetaolise tulumaksusüsteemi, kus 700 eurot tulumaksuvaba miinimum kehtib kõigile. Me ei rakenda tulumaksu 1. eurolt ja loobume kasumimaksust ettevõtetele. Nii tulumaksu kui käibemaksu määraks saab olema 24%, et rahastada riigikaitse täiendavaid vajadusi. Tähtaeg II kvartal 2025.
  2. Leevendame mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta ja investeerime aastamaksu ulatuses täiendavalt teedesse. Ühtlustame autode ja väikebüsside (M-kategooria ja N-kategooria busside) maksumäära, et invasõidukite ja paljulapseliste perede väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse väikebuss on registreeritud. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Tõhustame andmevahetust, et parandada statistikat ja võitlust pettustega

  1. Kujundame hoiu- ja laenuühistud ühistupankadeks ja viime nad Finantsinspektsiooni järelevalve alla, et vähendada pettuseid ja hoiustele laieneks tagatisfondi kaitse. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Loome positiivse krediidiregistri, võttes vastu krediiditeabe jagamise seaduse, mille alusel saavad laenuandjad kontrollida inimeste laenukohustusi ja vähendada ülelaenamist. Tähtaeg III kvartal 2025.
  3. Koostöös pankadega töötame välja lahendused statistikaks vajalike andmete automaatsemaks edastamiseks Statistikaametile. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Koostöös Eesti Panga, erasektori ja teiste asutustega töötame välja finantspettuste tõkestamise tegevuskava ja teeme selle põhjal vajalikud muudatused seadusandluses. III kvartal 2025.
  5. Loome Rahapesu Andmebüroosse massandmete analüüsivõimekuse. Tähtaeg II kvartal 2025.

Lihtsustame nõudeid ja vähendame riigi rolli

  1. Lihtsustame riigihankeid ja arvestame hinnapakkumiste kõrval senisest rohkem innovatsiooni, keskkonnamõju ja muude kvaliteedikriteeriumitega. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Suurendame konkurentsi eluasemelaenuturul ja vähendame laenukulusid. Vähendame eluasemelaenude tagatisvara hindamisakti küsimise kohustust. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Ühtlustame ametnikele ja ametiasutuse töötajatele esitatavad nõuded, muutes avaliku teenistuse seadust (näiteks palga avalikustamise ja teenistusaja tähtajalisuse kehtestamine keskastme juhtidele). Anname kantsleritele suurema õiguse teenistujate värbamisel ja motiveerimisel. Võimaldame avalikku sektorisse värbamisel küsida topelt- või mitmikkodakondsuse andmeid. Tähtaeg III kvartal 2025.
  4. Vaatame üle riigi osalused äriühingutes ja erastame strateegiliselt mittevajalikud osalused. Tähtaeg III kvartal 2025.
  5. Muudame eraisikute põhimaksekonto kättesaadavamaks, uuendades võlaõigusseadust. Tähtaeg II kvartal 2025.

Taastame kolmesambalise pensionisüsteemi algsest paindlikumana, parandamaks pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku pensionäride toimetulekut

  1. Tugevdame kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus pensionile jääjad saaksid inimväärset pensioni ja lubame II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Laiendamaks pensionisüsteemi võimalusi, analüüsime koostöös erasektoriga kinnisvarapensioni loomise võimalikkust. Tähtaeg III kvartal 2026.

Edendame finantsinnovatsiooni ja kapitaliturgude arengut

  1. Jätkame inimeste rahatarkuse edendamist vastavalt Eesti elanike rahatarkuse strateegiale. Pidev tegevus.
  2. Lihtsustame investeerimisteenuste osutamise nõudeid ja börsile minekut. Tähtaeg III kvartal 2026.
  3. Järgime Põhja-Balti vaadet Euroopa säästu ja investeerimisliidu (SIU) arendamisel. Pidev tegevus.
  4. Toetame digieuro loomist ja kasutusele võtmist ning teisi Euroopa finantsautonoomia edendamise algatusi, pidades silmas, et tagatud oleks ka makseteenuste toimekindlus kriisiolukordades. Pidev tegevus.

XII Taristu

Eesti taristu arendamise eesmärk on tugevdada julgeolekut, konkurentsivõimet ja kestlikkust, parandades ühendusi ning suurendades kriisikindlust ja keskkonnahoidu.

Arendame Eestit nii, et see oleks ühendatud, vastupidav ja tulevikukindel. Investeerime taristusse, mis tugevdab kaitsevõimet, toetab tööstust ning võimaldab inimestel ja kaupadel liikuda kiiremini ja turvalisemalt.

Ehitusvaldkonnas lihtsustame nõudeid ja protsesse, et suureneks energiatõhusus ja areneks kaasaegne elukeskkond. Usume, et kvaliteet ja kestlikkus kasvab siis, kui riik ei sea liigseid piiranguid, vaid annab võimaluse lihtsamaks arendamiseks.
Ringmajanduses toetame ressursitõhusust ja innovatsiooni, mitte keelude ja käskude kaudu, vaid koostöös ettevõtjatega võimendades nende investeeringuid.

Merenduses tugevdame Eesti strateegilist võimekust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, et kasvatada Eesti mereriigi rolli maailmas. Veemajanduses anname võimalused üles Eesti võrgu kaasajastamiseks, et tagada puhas joogivesi üle Eesti.

Ehitame Rail Baltica Eesti osa valmis tähtaegselt

  1. 2026. aasta lõpus toimub ehitustegevus kogu Eesti põhitrassi ulatuses. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Seame Rail Baltica koos teiste Balti riikidega Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi prioriteediks. Tähtaeg III kvartal 2025.

Jätkame Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks 2+2 maanteede ehitamisega Tallinn – Pärnu ja Tallinn – Tartu suunal

  1. Keskendume teedesse investeerides majanduse konkurentsivõime tõstmisele, parandades ligipääsu tööstusaladele ja sadamatele ning suurendades sildade kandevõimet. Suuname täiendavaid vahendeid teede korrashoidu (kruusateede viimine mustkatte alla). Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Alustame Tallinn–Pärnu (Via Baltica) järgmiste 2+2 teelõikude ehitusega. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Alustame Tallinn–Tartu maantee järgmise 2+2 teelõigu ehitusega. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Et oleks vähem hukkunuid ja vigastatuid, võtame vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille prioriteediks on targem järelevalve, turvalisemad teed ja liikluskäitumise muutused. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Arvestades liiklusohutust ja teetaristu võimalusi soovime suurendada konkurentsivõimet, lubame teedele senisest pikemad autorongid. Tähtaeg I kvartal 2026.

Arendame ja uuendame raudteetaristut, et suurendada liikumiskiirust, toetame rahvusvahelist reisirongiliiklust ja edendame energiatõhusat ühistransporti

  1. Toome Tallinn–Tartu vahelisele raudteele uued elektrirongid ja tõstame sõidukiirust. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Tagame Tartu–Valga–Riia rongiühenduse käigushoidmiseks püsiva rahastuse. Tähtaeg III kvartal 2025.

Tugevdame Eesti lennundussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ühenduvust, arendades taristut, tagades kõrge lennuohutuse ning soodustades uute ärivõimaluste teket

  1. Toetame Tallinna Lennujaama, et luua rohkem välisühendusi. Hoiame lennujaama tasud konkurentsivõimelisena ja liinitoetusprogrammid atraktiivsena. Pidev tegevus.
  2. Hoides rahvusvahelisi ühendusi ka väljaspool Tallinna, jätkame Tartu–Helsingi liini ja Tartu lennujaama toetamist. Pidev tegevus.
  3. Lennuohutuse tagamiseks ja Eesti lennundussektori rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks töötame koostöös kohalike lennundusettevõtetega välja jätkusuutliku järelevalve rahastusmudeli. Tähtaeg III kvartal 2025.
  4. Uute ärisuundade edendamiseks loome seadusandliku raamistiku mehitamata lennunduse valdkonnale. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Töötame välja regionaalsete lennujaamade majandamise pikaajalise plaani ning loome tõhusama, jõukohasema ja jätkusuutlikuma käitamismudeli nende haldamiseks. Kaasame kohalikke huvigruppe lennujaamade tegevuse rahastamisse, haldamisse, omandisse ja juhtimisse. Tähtaeg II kvartal 2026.

Edendame ressursitõhusat ja keskkonnasäästlikku ringmajandust, rakendades jäätmereformi, toetades jäätmete ringlussevõttu ja korduskasutust, arendades keskkonnahoidlikke hankekriteeriume taristu- ja ehitussektoris ning luues soodsad tingimused ringluspõhistele ärimudelitele

  1. Suurendamaks jäätmete ringlusesse võtmist ja konkurentsi ning investeeringuid jäätmevaldkonda, viime ellu jäätmereformi. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Suurendamaks jäätmete ringlussevõttu, loome tekstiilijäätmete tootjavastutussüsteemi ja vähendame nõudeid biojäätmete kasutusele võtmiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  3. Toetades ringmajanduse põhimõtteid, eelistame hoonete ehituses sekundaarset ja ka kohalikku toorainet. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Võimaldamaks suuremat ringmajanduse turgu, edendame koostöös ettevõtjatega korduskasutatavate pakendite ja nõude kasutamist toidu ja joogi müügil ning pakkumisel avalikes kohtades. Tähtaeg II kvartal 2026.

Korterelamute renoveerimiseks ja eluasemelaenude kättesaadavuse_parandamiseks tagame stabiilse rahastamise, vähendame bürokraatiat ja lihtsustame asjaajamist

  1. Tagame korterelamute renoveerimise stabiilse rahastuse, mistarvis hoiame olemasolevat CO₂ vahendite baasi. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Parandame kodude kättesaadavust noortele peredele, suurendades riiklikku tagatist eluaseme soetamiseks ja laiendades seda turutõrkepiirkondadesse. Tähtaeg II kvartal 2025.
  3. Parandame taskukohase eluaseme üldist kättesaadavust, arendades eluasemeturgu koostöös Euroopa Investeerimispanga, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega, keskendudes turutõrkepiirkondadele. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  4. Lihtsustame hoonete renoveerimist, vähendades õiguslikke takistusi ja pakkudes tüüplahendusi kortermajade efektiivseks renoveerimiseks. Eelistame ühispakkumisi, kus renoveeritakse mitu maja korraga. Tähtaeg II kvartal 2026.
  5. Loome ajakohased ja bürokraatiat vähendavad ehitusnõuded, mis keskenduvad ligipääsetavusele, energiatõhususele ja tänavaruumi uuele standardile ning lihtsustavad ehitusloa menetlusi. Tähtaeg I kvartal 2027.
  6. Tõhustame elamuvaldkonna toetusi, laene ja nõustamistegevust ning ühtlustame need Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastavate teenustega. Tähtaeg I kvartal 2026.
  7. Lihtsustame ehitusprojektide sisule esitatavaid nõudeid, sealhulgas ehitus- ja kasutusloa protsessi, taganemata seejuures kvaliteetse elukeskkonna põhimõtetest. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  8. Lühendame ajamahukaid planeerimisprotsesse, loobudes detailplaneeringu nõudest olukordades, kus see ei loo lisaväärtust, et laiendada õigust ehitada projekteerimistingimuste alusel. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  9. Lihtsustame korterelamute juurdeehituste (liftide, rõdude, lisakorruste) regulatsiooni läbi kooskõlastuse nõude vähendamise. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Tugevdame Eesti merenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet,  investeerides taristusse ja keskkonnakaitsesse

  1. Võimaldamaks tõhusamat merekaablite parandamist ja suurendamaks sõjalist mobiilsust, soovime ehitada multifunktsionaalse jäämurdja. Projekti elluviimine eeldab positiivset otsust Euroopa Liidu CEF fondist. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Energiasäästlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse tagamiseks ehitame suursaarte laevaliinide teenindamiseks uue parvlaeva. Tähtaeg I kvartal 2027.
  3. Kehtestame veeteetasu maksmise soodustused keskkonnanäitajate alusel, edendamaks keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeerimist rohetehnoloogiatesse. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Tugevdame Eesti keskkonnajulgeolekut ja vähendame sõltuvust naaberriikidest, arendades merereostustõrjevõimekust. Loome võimekuse laevavrakkide naftast tühjaks pumpamiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  5. Teeme Eestist meretööstuse- ja laevade ümberehituse keskuse, käivitades laevade ümberehituse meetme. Tähtaeg II kvartal 2026.
  6. Viime ellu uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi koos laevaregistrite reformiga laevade toomiseks Eesti lipu alla. Tähtaeg III kvartal 2026.
  7. Taastame reisilaevanduse toetusmeetme tagamaks Eesti konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega ning kaitsmaks tuhandeid töökohti Eesti laevadel. Tähtaeg I kvartal 2026.
  8. Jätkame Ukraina merenduse ülesehituse strateegia elluviimist. Pidev tegevus.
  9. Varilaevastikuga seotud riskide vähendamiseks, keskkonnaintsidentide ennetamiseks ja julgeolekuriskide vähendamiseks töötame välja paketi, mis tagab Läänemere piirkonnas rahvusvahelise õiguse järgimise mereliikluses. Tähtaeg I kvartal 2026.

Tagame ühisveevärgi-  ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse, kriisikindluse ja taskukohasuse, vähendades teenuse keskkonnamõju ja parandades reoveekäitluse kvaliteeti, eriti maapiirkondades

  1. Vältimaks järske hinnatõuse, tagame ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse ja kriisikindluse, viies ellu veereformi. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Jätkame vee-ettevõtete süsinikujalajälje vähendamise ja efektiivsuse suurendamise edendamist, keskendudes reoveepuhastuse energiatõhususe parendamisele. Pidev tegevus.
  3. Joogivee kvaliteedi tagamiseks parandame maapiirkondades reovee puhastamise kvaliteeti ja tagame reoveeteenuse kergema kättesaadavuse. Tähtaeg I kvartal 2027.

XIII Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu

Koalitsiooni eesmärgid tervishoius on korrastatum tervishoiuvõrk ning kvaliteetsem ja inimestele arusaadavam tervishoiuteenus. Tervishoiu rahastus peab lähtuma rohkem vajaduspõhisusest ja muutuma jätkusuutlikumaks.

Meie tervishoiusüsteem vajab reformimist, sest kasutusele on võetud Tervisekassa maksimaalsed reservid, mis võib endaga kaasa tuua tervishoiu kvaliteedi olulise languse. Kodanike ootused on aga  enamasti juba praegu suuremad kui võimalused või ka tervisest lähtuvad vajadused. Inimene peab jõudma õigel ajal õige tervishoiutöötajani: tähtis on pakkuda põhjendatud ravi õigel ajahetkel.

Tervishoid

Tõstame tervishoiukorralduse efektiivsust ning teeme ümberkorraldused tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks

  1. Tervishoiusüsteemi juhtimiskvaliteedi tõstmiseks koondame kvaliteedijuhtimise ja patsiendiohutuse Sotsiaalministeeriumi ühte rakendusasutusse, korrastame valdkonna rakendusasutuste tegevused ja teenused, lõpetame dubleerimise ning ülereguleerimise. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Töötame välja riikliku tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegia ning tegevuskava koos tervishoiutöötajate pädevushindamise süsteemiga. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  3. Koostame põhimõtted haiglavõrgu haiglate juhtimise, koostöö ja teenuspakettide uuendamiseks ning ettepanekud teenuste kvaliteedi parandamiseks, säilitades igas maakonnas haigla. Tähtaeg I kvartal 2027.
  4. Toetame Tallinna linnale kuuluvate haiglate ühendamist ja koostöös Tallinna linna ning Tartu Ülikooliga koostame tegevuskava Tallinna Ühendhaigla moodustamiseks 4 Tallinas asuva haigla baasil. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Kaasajastame perearstiabi rahastusmudeli ja kvaliteedinõuded ning tugevdame järelevalvet nende täitmise üle. Liigume üksikpraksiste põhiselt perearstiabilttervisekeskuste suunas. Tähtaeg I kvartal 2026.
  6. Loome mudeli, kus tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid planeeritakse, osutatakse ja rahastatakse ühtsete põhimõtete alusel. Lähtume riskirühmadesse kuuluvate inimeste tegelikest vajadustest. Tähtaeg II kvartal 2026.
  7. Loome õiguslikud alused piirkondliku vastutusega tervisekeskuste võrgustiku moodustamiseks üle Eesti, et tagada ka väikeste perearstikeskuste toimepidevus. Tähtaeg II kvartal 2026.
  8. Kinnitame ja rakendame koostöös kiirabi ekspertidega arengusuunad, et tagada erakorralise meditsiiniabi kvaliteetne juhtimine ja osutamine. Selleks viime läbi avaliku konkursi kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, kaasajastame koostöös Häirekeskusega kiirabi väljasõiduplaani ning toetame kiirabi- ja häirekeskuse teenuste dünaamilist ja vajaduspõhist korraldust. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  9. Töötame välja töötervishoiu kaasajastatud tingimused, arvestades esmatasandi arengusuundadega. Tähtaeg II kvartal 2026.
  10. Vaatame üle e-konsultatsioonide juhised ning parandame nende kättesaadavust ning suurendame oluliselt e-konsultatsioonide osakaalu. Psühhiaatri juurde pääsemiseks eelkõige raske vaimse tervise häirega inimeste jaoks kehtestame psühhiaatri juurde pääsemiseks saatekirja (e-konsultatsiooni). Tähtaeg IV kvartal 2025.
  11. Jätkame vähitõrje tegevuskava elluviimist koostöös Eesti Vähitõrje Võrgustikuga. Koostame koostöös lastearstide ja palliatiivravi spetsialistidega laste palliatiivse ravi korraldus- ja teenusmudeli ning viime ellu palliatiivse ravi pilootprojekti, arendades välja piirkondlikes haiglates kompetentsikeskused. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  12. Võtame vastu patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse ja jätkame diskussiooni õigusruumi kujundamisest elulõpu teemadel. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  13. Kiirendame uute tõenduspõhiste ravimite, tervisetehnoloogiate, meetodite ning -mudelite kasutuselevõttu. Selleks vähendame bürokraatiat ja muudame õigusruumi, et lihtsustada uute lahenduste katsetamist ning võimaldame Tervisekassal erandkorras lihtsamini rahastada ultra-harvikravimeid. Tähtaeg I kvartal 2026.

Loome süsteemi, mis tagab, et Eestis koolitatakse piisavalt tervishoiutöötajaid vastavalt sellele, kus ja milliseid spetsialiste tervishoiusektoris tegelikult vaja on

  1. Loome tegevuskava rahvastiku vajadustele vastava meedikute järelkasvu tagamiseks. Sisuks värbamised, välja- ja ümberõppe tegevused ning tööheaolu kasvu tegevused. Tähtaeg I kvartal 2026.
  2. Tervishoiutöötajate lahkumise põhjuste selgitamiseks loome ja piloteerime tööheaolu standardiseeritud küsimustiku. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Vaatame üle õiguslikud alused üldarstide laiemaks kaasamiseks tervishoiusüsteemis ja teeme koostööd Tartu Ülikooliga arstiõppe kohandamiseks tervishoiu praegustele vajadustele. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Valmistame ette ja sõlmime uue 4-aastase õdede koolituskoostöö konsensusleppe. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Muudame tervishoiu rahastamise loogilisemaks ja paindlikumaks, et ravikindlustus oleks paremini kättesaadav ning süsteem oleks kulutõhus ja kestlik

  1. Viime läbi analüüsi tervishoiu rahastamise hetkeolukorrast ja jätkusuutlikkuse tagamise võimalustest, sh eraraha kaasamine ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamine, ning koostame lahendusettepanekud. Tähtaeg III kvartal 2025.
  2. Koostame ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks ja eri tüüpi kindlustuspakettide loomiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Arendame tervishoiu digivõimekust terviklikult, et tagada sujuv, andmepõhine, turvaline ja tõhus süsteem, mis toetab nii inimeste heaolu kui ka tervishoiutöötajate igapäevatööd

  1. Muudame tervise infosüsteemid kasutajasõbralikumaks, võimaldame digiregistratuuri võimaluse registreeruda meditsiinilistele uuringutele ja loome reaalajas uueneva raviplaani, mis annab ülevaate inimese poolt kasutatavatest ravimitest nii inimesele endale kui arstile. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Alustame tahteavalduse alusel esimese geneetilist riski arvestava ennetusteenusega ja kuvame riski tervise infosüsteemis. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Kaotame andmete topelt säilitamise kohustuse ja muudame geenivaramu andmete täiendamise automaatseks, sealt andmete väljastamise läbipaistvamaks. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Andmete sujuva liikumise võimaldamiseks, dubleerimise vältimiseks ja halduskoormuse vähendamiseks valmistame ette tervishoius kasutatavate infosüsteemide konsolideerimise põhimõtted. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Andmete kvaliteedi parandamiseks, dubleerimise vähendamiseks ja automatiseerimise suurendamiseks lihtsustame andmete liikumist süsteemis, võimaldame automaatset raviarvete kontrolli ja ebavajalike kulude tuvastamist. Vähendame meditsiinitöötajate koormust sama info erinevas vormis ja kanalis esitamisega, lühendame säilitamistähtaegu ning toome kokku erinevad tervishoiu andmebaasid, nii et andmete kasutus oleks kiirem ja ühtlasem. Tähtaeg III kvartal 2026.
  6. Töötame välja tehisaru rakendamise põhimõtted tervishoius, et tagada uuenduslike tehnoloogiate turvaline ja tõhus kasutamine patsiendi hüvanguks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tähtaeg II kvartal 2026.

Loome tervislikke eluviise ja head vaimset ning füüsilist tervist toetava elukeskkonna

  1. Kinnitame alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad ja tegevuskava koostöös ekspertidega. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Loome sanktsioonid postimüügist tubakatoodete tellimisele ning määratleme tubakatoodetes lubatud ained. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  3. Alustame digikeskkonna loomist, kus võimaldame inimestele eneseabi ja lihtsamaid nõustamisi varajaseks abiks vaimse tervise probleemide korral. Tähtaeg I kvartal 2027.
  4. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks koostame uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, millega ajakohastame nakkuskontrolli nõudeid, täiustame vaktsineerimise korraldust ja vähendame bürokraatiat kooliõdede töös laste vaktsineerimisel. Muudatusi tehes arvestame Covid-19 pandeemia õppetundidega, et tagada edaspidiseks suurem kriisikindlus. Tähtaeg III kvartal 2026.

Jätkame tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ning kriisijuhtimise võime arendamisega, toetades tervishoiu kolme tugisammast – haiglad, kiirabi ja peremeditsiin

  1. Tagame tervishoiu varustuskindluse, soetades strateegiliselt olulised varud (ravimid, meditsiiniseadmed jms). Tähtaeg IV kvartal 2026.
  2. Loome Siseministeeriumi eestvedamisel elutähtsate teenuste osutajatele elanikkonnakaitse koolitused, et neil oleksid teadmised ja oskused kriiside lahendamiseks. Tähtaeg II kvartal 2026.
  3. Tugevdame tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna IT-süsteemide (sh SKAIS) kriisikindlust, et teenused, pensionid ja hüvitised jõuaks inimesteni tõrgeteta nii rahuajal kui kriisiolukordades. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Perepoliitika

Eesti rahvastik väheneb ja vananeb – sündimus püsib pikalt alla taastetaseme, pered alustavad laste saamist hiljem ja väiksema laste arvuga, samal ajal kui tööealine elanikkond kahaneb ja eakate osakaal kasvab. Perepoliitika eesmärgiks on suurendada perede kindlustunnet. Perepoliitika saab koos teiste eluvaldkondadega pakkuda laste saamiseks ja kasvatamiseks vajalikku turvatunnet. Kindlustunnet on veelgi kahandanud keerukas geopoliitiline olukord ja mure keskkonna pärast.

Arendame peredele suunatud tugimeetmeid, mis suurendavad turvatunnet ning toetavad pere loomist ja laste kasvatamist

  1. Loome sündimuse mõjutegurite analüüsi ja ettepanekute alusel laste sündi ja kasvatamist toetava strateegia. Analüüsi põhjal kujundame vanemahüvitise paindlikumaks nii, et seda saab kasutada pikema perioodi vältel. Tähtaeg II kvartal 2026.
  2. Töötame välja ettepanekud riikliku eluasemepoliitika kujundamiseks, mis arvestavad lastega perede vajadusi ja toetavad turutõrgete leevendamist. Loome võimaluse noortel peredel kasutada II pensionisambasse kogutud vahendeid kinnisvaralaenu tagatisena. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Suurendame lastekaitsetöö kvaliteeti ja vaatame üle eri valdkondade spetsialistide rollid, et lapsed oleksid suhtlus- ja hooldusõiguse vaidlustes enam kaitstud. Tähtaeg II kvartal 2026.

Korrastame peresid ja turvalisust puudutavat õigusruumi

  1. Sõnastame seaduses selgemalt vanemate võrdsed õigused ja kohustused lapse isikuhoolduses vanemate lahuselu korral. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Teeme elatisotsuse lapse huvides ja lapse säästmiseks andmepõhiseks: elatise otsuse ettepanek tehakse ja elatise suurus arvutatakse riigi registrites olevate andmete põhjal automaatselt. Tähtaeg I kvartal 2026.
  3. Soodustame elatisvõla osade kaupa maksmist, et motiveerida võlgnikke elatisvõlga vähendama. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Usaldame lapsevanemaid, nii et perekond saab lapsele ostetud finantsvara ise hallata ilma kohtuta. Lapsele finantsvara soetanud lapsevanem ei pea enam enda poolt lapsele soetatud väärtpaberitega tehingute tegemiseks eelnevalt kohtusse pöörduma. Lapse vara haldus muutub tõhusamaks ja kohtute töökoormus väheneb. Ei kohaldata pärandvarale. Tähtaeg I kvartal 2026.
  5. Võitleme küberkiusamise vastu ja paneme suurema rõhu ohvrite (laste, õpetajate ja lähisuhtevägivalla all kannatanud) kaitsele küberkiusu ja -vägivalla eest. Loome eelnõu küberkiusu ennetamiseks ja asjakohaseks sekkumiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  6. Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah”-versiooni. Tähtaeg III kvartal 2025.
  7. Vähendame narkokuritegevust, toetades perekondi laste ja noorte abistamisel sõltuvustest vabanemisel. Julgustame peresid riigi poole pöörduma lastele abi küsimiseks karistust kartmata. Suuname narkokuritegusid toime pannud noored karistuse asemel teenustele. Narkokuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks ning narkosurmade vähendamiseks hoiame keelatud ainete nimekirja ajakohasena. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  8. Lapse täisealiseks saamisel avame lapsendamissaladuse, muutes seadusruumi nii, et lapsendamine oleks avatum ja edaspidi oleks lapsendatud lastel õigus teada enda lapsendamise fakte. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Sotsiaalne heaolu

Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning kaotame dubleerivad ja bürokraatlikud takistused, et pakkuda inimestele vajalikku abi kiiremini ja tõhusamalt

  1. Hakkame pakkuma rehabilitatsiooniteenuseid ja abivahendeid peamiselt tervishoiusüsteemi kaudu. Tähtaeg I kvartal 2026.
  2. Alustame tööealistele inimestele ühtse tugisüsteemi loomist, kus puude tuvastamise asemel hinnatakse töövõimet. Tähtaeg II kvartal 2026.
  3. Vähendame vanemaealiste puude tuvastamisega seotud koormust ning otsime võimalusi toetada tõsiste terviseprobleemidega vanemaealisi senisest paremini sihitud toetusmeetmete kaudu. Tähtaeg I kvartal 2026.
  4. Vähendame kohalike omavalitsuste halduskoormust hooldereformi rakendamisel, kaotades nõude inimese omaosaluse kompenseerimiseks keskmise pensioni ulatuses. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Töötame välja teenusmudelid suure ja kompleksse psüühilise abivajadusega inimestele. Tähtaeg I kvartal 2027.
  6. Käivitame heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi, mille kaudu rahastame tehnoloogiaid jm uudseid lahendusi, mis aitavad inimestel võimalikult kaua kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja pakuvad leevendust spetsialistide puudusele. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  7. Loome sotsiaalvaldkonna tööjõu kompetentsimudelid ja kvalifikatsiooni põhimõtted, mis on kooskõlas haridusvaldkonna innovatsiooni ning muutunud tööturu ja klientide vajadustega. Tähtaeg II kvartal 2026.

Toetame inimeste majanduslikku iseseisvumist, luues suurema kindlustunde pensionipõlveks ja toimetulekuraskuste korral

  1. Me ei muuda pensionite indekseerimist ja pensionid kasvavad vastavalt indeksile. Pidev tegevus.
  2. Loome uue elatusmiinimumi metoodika, et kujundada toimetulekutoetuse süsteem õiglasemaks ja vajaduspõhisemaks. Tähtaeg II kvartal 2026.
  3. Suurendame pensioniteadlikkust ning loome pikaajalise pensionistrateegia aastani 2070. Tähtaeg IV kvartal 2026.
  4. Säilitame kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus pensionile jääjad saaksid inimväärset pensioni ja lubame II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  5. Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks. Tähtaeg I kvartal 2027.

XIV Välispoliitika

Venemaa rünnak Ukraina vastu on eksistentsiaalne oht Eesti ja kogu Euroopa julgeolekule. Seisame kestva ja õiglase rahu eest Euroopas, mis on võimalik üksnes Venemaa kui agressori strateegilise lüüasaamisega.

Euroopa julgeoleku kindlustamisel peame oluliseks, et Euroopa Liit ja NATO käituks otsustavalt, et seista vastu Venemaa agressioonile ning sealt lähtuvatele hübriidohtudele. Kutsume NATO liitlasi üles suurendama oma kaitsekulutusi vähemalt nelja protsendini SKP-st ning tagama, et nende sõjalised võimed oleks kooskõlas NATO ühiste kaitseplaanidega.

Seisame selle eest, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid oleksid strateegilised partnerid. Töötame Ukraina võidu nimel, lähtudes põhimõttest, et rahvusvaheline kord peab rajanema territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõttel. Jätkame Ukrainale igakülgse abi, sealhulgas sõjalise toetuse andmist ning toetame Ukraina teed NATO ja Euroopa Liidu liikmeks.

Lähtudes muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast, tugevdame Eesti diplomaatilist võimekust, mis dünaamilise, avatud ja motiveeritud välisteenistuse kaudu tagab parimal viisil Eesti julgeoleku, aitab edendada meie välismajanduslikke huve ning seista Eesti kodanike eest maailmas. Selleks tugevdame Eesti välisesinduste võrgustikku.

Ukraina igakülgne toetamine, et saavutada kestev ja õiglane rahu Euroopas

  1. Jätkame Ukraina sõjalist abistamist vähemalt 0,25% ulatuses SKP-st ning kasutame selleks võimalikult suurel määral Eesti kaitsetööstuse toodangut. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  2. Eesti panustab Ukraina ülesehitamisse ja igakülgsesse muu abi andmisse, luues seda tehes võimalusi Eesti ettevõtetele. Pidev tegevus.
  3. Toetame Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Pidev tegevus.
  4. Tegutseme Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise ning sanktsioonidest kõrvalehiilimise takistamise nimel. Pidev tegevus.
  5. Töötame selle nimel, et Venemaa külmutatud varad suunatakse võimalikult suures mahus ja võimalikult kiiresti Ukraina toetuseks. Pidev tegevus.
  6. Toetame Rahvusvahelise Kohtu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sõltumatut tegevust Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimisel ja sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmist. Selleks toetame rahvusvahelise tribunali loomist. Pidev tegevus.
  7. Teeme ÜRO reformimisel partneritega koostööd selleks, et Venemaa kui agressiooni teostav Julgeolekunõukogu liige ei saaks takistada ÜRO toimimist. Pidev tegevus.

Välispoliitika ja rahvusvaheline suhtlus lähtub põhimõttest, et rahvusvaheline kord

  1. Tugevdame sidemeid demokraatlike riikide, ühiskondade ja jõududega üle maailma, et seista vastu autoritaarsete režiimide katsetele lõhkuda rahvusvahelisel õigusel ja universaalsetel inimõigustel põhinev maailmakord. Pidev tegevus.
  2. Meie eesmärk on kestev ja õiglane rahu Euroopas, mis on võimalik üksnes Venemaa kui agressori strateegilise lüüasaamisega. Oleme valmis koos liitlastega panustama Ukrainale antavatesse sõjalistesse julgeolekugarantiidesse. Pidev tegevus.
  3. Töötame Ukraina võidu nimel, lähtudes põhimõttest, et rahvusvaheline kord peab rajanema territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõttel. Pidev tegevus.
  4. Toetame NATO ja Euroopa Liidu laienemisprotsessi, mille aluseks on jagatud väärtused ja põhimõtted. Pidev tegevus.
  5. Töötame liitlaste sõjalise kohalolu suurendamiseks kõigis tegevusvaldkondades, nii alaliselt paiknevate kui ka tugevdavate üksuste nimel. Pidev tegevus.
  6. Seisame selle eest, et liitlased paigutaksid meie piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ja suurendaks eelpaigutatud varustuse ja laskemoona varusid. Pidev tegevus.
  7. Taotleme NATO-s kaitsekulude baastaseme tõstmist vähemalt kaks korda ehk 4%-ni SKP-st. Tähtaeg II kvartal 2025.
  8. Arendame laialdast koostööd USAga ja seisame selle eest, et Euroopa Liit ja USA oleksid strateegilised partnerid. Pidev tegevus.
  9. Jätkame rahvusvahelise IT-koalitsiooni juhtimist. Pidev tegevus.
  10. Tõrjume hübriidohte ja tõhustame oma panust nende kollektiivses tõrjumises nii NATO kui ka Euroopa Liidu raamistikus. Peame oluliseks, et Euroopa Liit ja NATO käituks otsustavalt Euroopa julgeoleku kindlustamisel ja seisaks vastu Venemaa agressioonile. Pidev tegevus.
  11. Pöörame erilist tähelepanu koostööle Põhjala ja Balti riikidega ning süvendame julgeolekualast ühistegevust. Tähtaeg IV kvartal 2025.
  12. Tugevdame Eesti diplomaatilist võimekust, mis dünaamilise, avatud ja motiveeritud välisteenistuse kaudu tagab parimal viisil Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Selleks tugevdame Eesti välisesinduste võrgustikku. Tähtaeg III kvartal 2025.
  13. Edendame sihitatud äridiplomaatiat, eesmärgiga abistada Eesti ettevõtteid välisturgudel ja tuua Eestisse uusi investeeringuid. Pidev tegevus.

XV Kaasatud partnerid

Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu

Organisastioon Nimi Valdkond
Abidemineerijad Timo Tõnismäe Sisejulgeolek ja -turvalisus
Abipolitseinike kogu Margus Koppel Sisejulgeolek ja -turvalisus
Abipolitseinike kogu Illimar Reinbusch Sisejulgeolek ja -turvalisus
Advokatuur Imbi Jürgen Justiits ja digi
Advokatuur Triin Toom Justiits ja digi
Advokatuur Dmitri Skoljar Justiits ja digi
Advokatuur Martin Triipan Justiits ja digi
Alexela Marti Hääl Kultuur, lõimumine ja sport
Ametiühingute Keskliit Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Arenguseire Keskus Uku Varblane Kultuur, lõimumine ja sport
Arvo Pärdi Keskus Anu Kivilo Kultuur, lõimumine ja sport
AS Jalajälg Rainer Tops Kultuur, lõimumine ja sport
Asutajate Selts Enel Teinemaa Majandus
Asutajate Selts Allan Martinson Majandus
BLRT GRUPP Roman Vinartshuk Taristu
Cybernetica Dan Bogdanov Justiits ja digi
Eesti Arhitektide Liit Aet Ader Taristu
Eesti Arstide Liit Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liit Neeme Tõnisson Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Kadi Laaneots Haridus ja teadus
Eesti Ehitusettevõtjate Liit Rein Voog Keskkond ja energeetika
Eesti Elektritööstuse Liit Tõnis Vare Majandus
Eesti Erametsaliit Jaanus Aun Keskkond ja energeetika
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Eesti Filmi Instituut Edith Sepp Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Haridustöötajate Liit Reemo Voltri Haridus ja teadus
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Doris Põld Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Urmas Kõlli Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Keilin Tammepärg Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Ats Albre Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Doris Põld Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Dan Bogdanov Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lauri Almann Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Andrus Kaarelson Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Urmas Kõlli Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Toomas Polli Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Tuuli Pärenson Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Kadri Pungas Justiits ja digi
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Keilin Tammepärg Justiits ja digi
Eesti Inseneride Liit Enn Kerner Majandus
Eesti Jahimeeste Selts Raivo Aeg Sisejulgeolek ja -turvalisus
Eesti Kaitseväe Veteranid MTÜ Viljar Kurg Riigikaitse
Eesti Kaitseväe Veteranid MTÜ Rando Randveer Riigikaitse
Eesti Kaitseväe Veteranid MTÜ Rasmus Lahtvee Riigikaitse
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Marko Udras Majandus
Eesti keelenõukogu Birute Klaas Haridus ja teadus
Eesti Keemiatööstuse Liit Kärt Alaküla Majandus
Eesti Keemiatööstuse Liit Hallar Meybaum Majandus
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Harri Moora Taristu
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Maia-Liisa Anton Keskkond ja energeetika
Eesti Kiirabi Liit Lauri Kõrgvee Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Eesti Kontsert Kertu Orro Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Koolijuhtide Ühendus Urmo Uiboleht Haridus ja teadus
Eesti Kooriühing Kaie Tannel Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Korteriühistute Liit Andres Jaadla Taristu
Eesti Laskurliit Meelis Loit Sisejulgeolek ja -turvalisus
Eesti Linnade ja Valdade Liit Veikko Luhalaid egionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
Eesti Linnade ja Valdade Liit Jan Trei egionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
Eesti Linnade ja Valdade Liit Veiko Luhalaid Haridus ja teadus
Eesti Linnade ja Valdade Liit Robert Lippin Haridus ja teadus
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Herkki Kitsing Tartistu
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Herkki Kitsing Majandus
Eesti Maaülikool Marek Metslaid Keskkond ja energeetika
Eesti Maaülikool Rando Värnik Regionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
Eesti Masinatööstuse Liit Veljo Konnimois Majandus
Eesti Masinatööstuse Liit Andri Haran Majandus
Eesti Merendusklaster Ragmar Saksing Taristu
Eesti Meretööstuse Liit Tõnu Kirs Majandus
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Marti Piirimäe Keskkond ja energeetika
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Henrik Välja Majandus
Eesti Muusikakoolide Liit Regina Suik Haridus ja teadus
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Rein Voog Majandus
Eesti Mööblitootjate Liit Priit Tamm Majandus
Eesti Mööblitootjate Liit Eneli Org Majandus
Eesti Noorsootöötajate Kogu Kristina Masen Haridus ja teadus
Eesti Noorteühenduste Liit Kaarel Taimla Haridus ja teadus
Eesti Olümpiakomitee Kersti Kaljulaid Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Olümpiakomitee Kristo Tohver Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Pangaliit Katrin Talihärm Majandus
Eesti Pangaliit Indrek Nuume Majandus
Eesti Pangaliit Katrin Talihärm Riigirahandus
Eesti Pank Ülo Kaasik Riigirahandus
Eesti Pank Jana Kask Riigirahandus
Eesti Pank Veiko Tali Riigirahandus
Eesti Perearstide Selts Elle-Mall Sadrak Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Kerli Ats Regionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
Eesti Rahvusraamatukogu Martin Öövel Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Rahvusringhääling Joel Sarv Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Teet Torgo Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Eesti Relvaomanike Liit Vootele Voit Sisejulgeolek ja -turvalisus
Eesti Reservohvitseride Kogu Mari Uuetoa Riigikaitse
Eesti Reservohvitseride Kogu Andre Lilleleht Riigikaitse
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Kristjan Hallik Kultuur, lõimumine ja sport
Eesti Rohetehnoloogia Liit Kädi Ristkok Taristu
Eesti Taastuvenergia Koda Silver Sillak Keskkond ja energeetika
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit Meeli Pärna Haridus ja teadus
Eesti Taristuehituse Liit Tarmo Trei Taristu
Eesti Teadushuvihariduse Liit Heilo Altin Haridus ja teadus
Eesti Teaduste Akadeemia Jaak Vilo Justiits ja digi
Eesti Toiduainetööstuse Liit Sirje Potisepp Majandus
Eesti Toiduainetööstuse Liit Peeter Võrk Majandus
Eesti Toiduainetööstuse Liit Sirje Potisepp Regionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Martti Lemendik Majandus
Eesti Turbaliit Annika Päsik Majandus
Eesti Tööandjate Keskliit Hando Sutter Keskkond ja energeetika
Eesti Tööandjate Keskliit Hando Sutter Majandus
Eesti Tööandjate Keskliit Raul Aron Majandus
Eesti Tööandjate Keskliit Juhatus Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Jako Vernik Sisejulgeolek ja -turvalisus
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ille Nakurt-Murumaa Majandus
Eesti Õdede Liit Anneli Kannus Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Eestimaa Looduse Fond Tarmo Tüür Keskkond ja energeetika
Eestimaa Talupidajate Keskliit Karl Aru Regionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
Eruohvitseride kogu Manivald Kasepõld Riigikaitse
Eruohvitseride kogu Tiit Põder Riigikaitse
Eruohvitseride kogu Aliide Purken Riigikaitse
Eruohvitseride kogu Priit Purken Riigikaitse
ESC Global Security Jaanus Rahumägi Sisejulgeolek ja -turvalisus
Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Kersti Esnar Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Georg Lanno Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Heidi Ait Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Finance Estonia Raino Paron Majandus
Finance Estonia Raino Paron Riigirahandus
Finance Estonia Anu Müürsepp Riigirahandus
Finance Estonia Anu Müürsepp Majandus
Jazzkaar Eva Saar Kultuur, lõimumine ja sport
Kaitseliit Riho Ühtegi Sisejulgeolek ja -turvalisus
Kaitseliit Ilmar Tamm Riigikaitse
Kaitsetööstuse Liit Kalev Koidumäe Riigikaitse
Kaitsetööstuse Liit Ingvar Pärnamägi Riigikaitse
Kaitsetööstuse Liit Arno Vaik Riigikaitse
Kaitsetööstuse Liit Jüri Etverk Riigikaitse
Karolin Illenzeeri Fond Iti Aavik Riigikaitse
Kliimanõukogu Kaspar Oja Keskkond ja energeetika
Kodukant Tanel Talve Sisejulgeolek ja -turvalisus
Kodutütred Ave Proos Riigikaitse
Kunstiasutuste Liit Kadi Ell Tähiste Kultuur, lõimumine ja sport
Lennundusklaster Risto Mäeots Taristu
LHV/Eesti Pangaliit Kadri Kiisel Riigirahandus
Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus Maiu Merihein Kultuur, lõimumine ja sport
Logistika ja Sadamate Liit Andres Valgerist Taristu
Maaelu Teadmuskeskus Ants-Hannes Viira Regionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
MTÜ Õiglase Riigi Nimel Teele Jõks Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Music Estonia Silvia Käsk Kultuur, lõimumine ja sport
Naabrivalve Henrik Põder Sisejulgeolek ja -turvalisus
Naiskodukaitse Airi Tooming Riigikaitse
Naiskodukaitse Airi Tooming Sisejulgeolek ja -turvalisus
NetGaming OÜ Madis Haug Riigirahandus
Noored Kotkad Silver Tamm Riigikaitse
Pimedate Ööde Filmifestival Tiina Lokk Kultuur, lõimumine ja sport
PZU Kindlustus Mihkel Uibopuu Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Punane Rist Kirill Badikin Sisejulgeolek ja -turvalisus
Punane Rist Silvia Teras Sisejulgeolek ja -turvalisus
Pärnu Haigla Raine Pilli Sisejulgeolek ja -turvalisus
Päästeliit Piia Kallas Sisejulgeolek ja -turvalisus
Päästeliit Veiko Pormeister Sisejulgeolek ja -turvalisus
Rahvusooper Estonia Ott Maaten Kultuur, lõimumine ja sport
Rakenduskõrgkoolide nõukogu Ulla Preeden Haridus ja teadus
Ravimitootjate Liit Kärt Tali Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Rektorite Nõukogu Tiit Land Haridus ja teadus
Rohetiiger Andres Veske Keskkond ja energeetika
Rohetiiger Tõnis Arjus Taristu
Sorainen Aku Sorainen Sisejulgeolek ja -turvalisus
Sotsiaalministri Tervishoiukonsiilium liikmed Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Synlab Kaire Kongo Kultuur, lõimumine ja sport
Synlab Theresa Juhansoo Kultuur, lõimumine ja sport
Tallink AS Paavo Nõgene Taristu
Tallinna Lennujaam Riivo Tuvike Taristu
Tallinna Tehnikaülikool Einari Kisel Keskkond ja energeetika
Tallinna Tehnikaülikool Jarek Kurnitski Taristu
Tallinna Tehnikaülikool Gert Jervan Justiits ja digi
Tartu Teaduspark Pirko Konsa Regionaalareng, põllumajandus ja toidutootmine
Tartu Ülikool Maarja Öpik Keskkond ja energeetika
Tartu Ülikool Kalle Kirsimäe Keskkond ja energeetika
Tartu Ülikool Jarek Mäestu Kultuur, lõimumine ja sport
Tartu Ülikool Jaak Vilo Justiits ja digi
Tartu Ülikool Rainer Saks Justiits ja digi
Tervise Arengu Instituut Annika Veimer Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Terviseamet Birgit Lao Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Turvaettevõtete Liit Andrei Lilleleht Sisejulgeolek ja -turvalisus
Vabadusvõitlejateliit Tiit Põder Riigikaitse
Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon liikmed Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Vanematekogu esimees Neeme Väli Riigikaitse
Vigastatud võitlejate ühing Enn Adoson Riigikaitse
Vigastatud võitlejate ühing Toomas Spelman Riigikaitse
Viljandi Haigla Priit Tampere Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu
Viljandi Haigla Mart Kull Tervishoid, perepoliitika ja sotsiaalne heaolu

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt