Riigikogu aseesimees Keit Pentus rõhutas täna Toompeal Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajatega kohtudes, et Eesti inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama keeleõppele.
“Oleme seni põhiliselt rääkinud vajadusest mitte-eestlastele eesti keelt õpetada ja siin on päris palju saavutatud. Vähem kõneldakse aga sellest, et eestlasedki peaksid avatud maailmas järjest enam keeli õppima. Küsitlused näitavad, et näiteks töötute seas on suur hulk inimesi, kes ei oska peale eesti keele ühtegi teist keelt. Nii on uut ametit keeruline leida. Tasub kaaluda keeleõppe paremat liitmist töötutele pakutavate koolitusprogrammidega,” soovitas parlamendi aseesimees.
Ise eelmisel aastal süvendatult vene keele õppimist alustanud Pentuse hinnangul on täiesti jõukohane eesmärk, et iga koolilõpetaja oskaks lisaks eesti keelele korralikul tasemel veel vähemalt kahte keelt ning omaks veel ühes keeles algteadmisi. „Väikerahvana tuleb meil keeli osata. Keeleõpe ei ole keeruline, see nõuab vaid püsivust,” ütles ta.
„Väga vahva on noorte poolt sellel nädalal välja pakutud idee, et Eesti koolides võiks hakata laialdaselt hiina keelt õpetama,” lausus mitmel korral Eesti ja Hiina tihedamate majanduse- ja kultuurisidemete tihendamise vajadusest rääkinud Pentus. “Hiina osakaal maailmamajanduses on viimase kümne aastaga üle kahe korra kasvanud ja nii suure majanduse keele mõistmine ei tule kindlasti kellelegi kahjuks. Ikka vastupidi.”
„Eesti inimeste elujärje parandamiseks peab majanduse konkurentsivõime kasvama. Konkurentsivõimet saame kasvatada tänapäevast haridust andes,” lausus Keit Pentus Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajatele kõneldes. “Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on üldise majanduskeskkonna kõrval tähtis ka see, et meie tööinimesed räägiksid keeli, sest rahvusvahelised ja targad ärid ja töökohad, mis võiksid Eestisse tulla, eeldavad kõik keeleoskusega töötajate olemasolu.”