Riigikogu aseesimehe Keit Pentuse kutsel arutati koolijuhtide ja õpilasomavalitsuste ümarlaual gümnaasiumite ettevõtlusõppe parema korraldamise üle.
“Ettevõtlusõppele lisaks võiks iga gümnaasium võtta eesmärgiks õpilasfirma loomise. See annaks noortele juba koolis võimaluse järgi proovida, kas neile sobib ise endale tööandjaks olla või eelistavad nad pigem palgatööd,” leidis Keit Pentus. “Riigikogu poolt põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse lisatud ettevõtlusõpe võib jääda poolikuks, kui teoreetilistele teadmistele ei lisandu võimalust teadmisi ka praktikas proovile panna. Sellist praktilist poolt aga õpilasfirmad just pakuvadki”.
Parlamendi aseesimehe Keit Pentuse poolt sel aastal teistkordselt korraldatud ettevõtlusõppe korraldamise teemalisel ümarlaual osalesid ka õpilasfirmade kogemusega noored ettevõtjad.
”Igast inimesest ei pea saama ega saagi ettevõtjat, aga mida varem tekib võimalus ise reaalselt oma firmas tegutsemist järgi proovida, seda parem. Õpilasfirma annab väga hea kogemuse ja võimaluse üsna väikeste riskidega selgusele jõuda, milles oled hea ja milles mitte ning vastavalt sellele teha oma tulevikuplaanid olgu see siis spetsialistina, juhina või ettevõtjana,” rääkis esimesed ettevõtja kogemused õpilasfirmas saanud ja täna juba rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõtja Ragnar Viilu.
Ümarlaual käidi välja ka mõte, et tulevikus võiks põhikooli õppekavas asendada traditsioonilise tööõpetuse just praktilise ettevõtlusõppega. “See õpilaste poolt välja käidud idee, et põhikooli noortel tekiks vähemalt valikuvõimalus, kas õppida tööõpetust või tööandjaks olemise põhitõdesid, on igal juhul arutamist väärt,” kommenteeris ühe Tallinna gümnaasiumi abituriendi ettepanekut Keit Pentus.