Vähk puudutab Eestis peaaegu iga perekonda. Kui mitte otseselt, siis vanemate, abikaasa, sõbra või töökaaslase kaudu.
2023. aastal diagnoositi Eestis 9843 uut vähijuhtu. Vähk põhjustab ligi 23 protsenti kõigist surmadest ning igal aastal kaotame sellele haigusele umbes 3500 inimest. Nende statistiliste näitajate taga on inimesed, pered ja lood. Iga diagnoos tähendab hirmu, ebakindlust ja küsimust: mis saab edasi?
Just seepärast ei saa vähitõrjest rääkida ainult numbrite keeles. Tervishoiupoliitikas peavad kohtuma kaks asja: inimlikkus ja süsteemne vastutus.
Eestil on, mida ette näidata
Kõigepealt tuleb tunnustada seda, mida oleme Eestis hästi teinud. Eesti vähiravi kvaliteet on mitmes valdkonnas jõudnud Põhjamaade tasemele. Viie aasta elulemus on mitme vähipaikme puhul märgatavalt paranenud. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringud toimivad. Kopsu- ja eesnäärmevähi sõeluuringute pilootprojektid annavad lootust, et varajane avastamine muutub veelgi tõhusamaks.
HPV-vastane vaktsineerimine laieneb ning personaalmeditsiini lahendused jõuavad samm-sammult igapäevasesse ravipraktikasse. Kõik see näitab, et Eesti liigub õiges suunas.
Kus on probleemid
Samas peame ausalt tunnistama, et probleemid on endiselt suured.
Vähijuhtude arv kasvab. Paljud haigusjuhud avastatakse liiga hilja. Patsiendi raviteekond ei ole alati sujuv. Sageli ei ole suurim probleem mitte ravi ise, vaid psühholoogilise toe, sotsiaalse abi ja praktilise nõustamise puudumine.
Inimene vajab lisaks meditsiinile ka selgust ja kindlustunnet, et ta ei ole selles olukorras üksi.
Olen seda näinud oma töös väga lähedalt. Kuus aastat vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuhina õpetasid mulle, et tervishoiusüsteemi tugevust ei mõõdeta mitte ainult selle järgi, milliseid ravimeid on võimalik kasutada. Sama oluline on see, kui kiiresti jõuab inimene diagnoosini, kui arusaadav on raviteekond ning kui hästi toetatakse patsienti ja tema lähedasi.
Neli prioriteeti Eesti vähitõrjes
Kui sõnastada Eesti vähitõrje peamised prioriteedid, siis neid on neli.
Esiteks ennetus ja varajane avastamine. Paljud vähijuhud on välditavad. Tervislik eluviis, tubakast hoidumine, mõõdukas alkoholitarbimine, liikumine ja HPV-vastane vaktsineerimine vähendavad vähiriski märkimisväärselt. Mida varem haigus avastatakse, seda suurem on võimalus seda edukalt ravida.
Teiseks õigeaegne ligipääs ravile. Rahvusvahelised võrdlused näitavad, et Eesti on uute vähiravimite hüvitamises Euroopas viimaste seas. Aastatel 2019-2022 Euroopa ravimiameti heaks kiidetud uutest vähiravimitest oli Eestis hüvitatud vähem kui viiendik. Keskmine aeg ravimi hüvitamiseni oli 664 päeva, samal ajal kui Euroopa keskmine oli 487 päeva.
See tähendab, et patsiendid jõuavad Eestis uuendusliku ravini sageli märksa hiljem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Meie eesmärk peab olema vähendada bürokraatiat, kiirendada otsustusprotsesse ja parandada ravimite kättesaadavust.
Kolmandaks patsiendi terviklik toetamine. Vähiravi ei lõpe viimase keemiaravi või operatsiooniga. Sama oluline on taastusravi, palliatiivne ravi, vaimse tervise tugi ja abi tööellu naasmisel. Mul on hea meel, et palliatiivse ravi arendamine on viimastel aastatel saanud selgema fookuse. Kuid elukvaliteedi ja sotsiaalse toe küsimused vajavad järgmises etapis veelgi suuremat tähelepanu.
Neljandaks tugev juhtimine ja püsirahastus. 2026. aastal valminud Eesti vähitõrje tegevuskava vahehindamine annab ausa pildi. Edusamme on tehtud palju, kuid järgmine arenguhüpe eeldab selgemat juhtimist, konkreetseid prioriteete ja püsirahastust.
Vähiravi teenuste kulud on kasvanud 151 miljonilt eurolt 2020. aastal 262 miljoni euroni 2025. aastal. See näitab, et vajadus kasvab ja meditsiini areng toob kaasa nii uusi võimalusi kui ka suuremaid kulusid. Hea plaan vajab kindlat teostust.
Vähk puudutab meid kõiki
Me ei saa alati haigust ära hoida, kuid me saame teha kõik selleks, et inimene saaks diagnoosi õigel ajal, pääseks ravile kiiresti ja tunneks, et riik seisab tema kõrval kogu raviteekonna vältel.
See on inimlikkuse, aga ka riigi juhtimise küsimus. Eesti vähitõrje peab olema inimlik, teaduspõhine ja jätkusuutlik. Kui suudame seda teha, ei paranda me mitte ainult ravitulemusi, vaid anname inimestele kindlustunde, et ka kõige raskemal hetkel ei jää nad üksi. Ja mõnikord tähendab see väga otseselt seda, et kingime inimesele elu.