Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme ja jahiseaduse juhtivmenetleja Kalle Pallingu sõnul on aastaid oodatud uus jahiseadus saamas viimast lihvi ning kuni esmaspäevani oli kõikidel huvilistel võimalik esitada oma muudatusettepanekuid.
’’Seni on kohtumistel kõikide huvigruppidega lisandunud hulgaliselt muudatusettepanekuid ning arutelud nende üle jätkuvad keskkonnakomisjonis ka järgmisel nädalal,’’ lausus Palling.
Reformierakondlasest parlamendisaadiku sõnul on jahimeeste suurimaks mureks olnud 64 jahipiirkonda, kel tänaseks puudub jahimaa korraldamise kava. „Kehtiv seadus näeb ette nende moodustamist 1. märtsiks. Jahipidajate hirmudel, et 1. märtsil lõpeb jahimeestel õigus antud jahipiirkondades jahti pidada pole mingisugust alust. Täna kehtiv seadus annab ammendava loetelu juhtudest, mil jahipidamisõigus katkeb ning jahimaa korralduskava puudumine sinna loetellu ei kuulu,’’ rõhutas Palling.
Uus jahiseadus ei näe enam ette sellist jahimaade korraldamise filosoofiat nagu seda oli tehtud senini. See on ka peamine põhjus, miks nendes 64 jahipiirkonnas on jahimaade korralduskavad kinnitamata. Uus seadus seda neilt enam ei nõua,’’ sõnas Kalle Palling.
Uut jahiseadust on keskkonnakomisjon arutanud viiel korral ning kaasatud on olnud kõik seadusega seotud sihtrühmade esindajad.
Jahiseaduse eelnõu on plaanitud seadusena Riigikogus vastu võtta hiljemalt 28. veebruariks.