Kommenteerides täna Riigikogus vastu võetud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, rõhutas majanduskomisjoni liige Kalle Palling, et muudatuse eesmärgiks on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi loomine gaasiturul, mis tähendab, et ka Eesti tarbijad saavad tulevikus osa soodsatest hindadest maailmaturul.
„Kui aprillis oli Gazpromi hind Eestile 38 EUR/mwh, siis vaba konkurentsiga turgudel Saksamaal, Taanis, Hollandis oli see 23-25 EUR Mw/h. Ainult sõltumatu gaasivõrgu operaator on huvitatud gaasituru arendamisest selliselt, et rajataks täiendavaid ühendusi ja uusi tarneahelaid. Võitjateks on siin nii Gazprom kui ka gaasitarbijad, sest vaid konkurentsitingimustes kujunenud hind ja kindlus, et gaasivarustus on kindel suurendab gaasitarbimist. See on üks reaalne samm, mis aitab kontrolli all hoida pea poolte Eesti elanike toasooja hinda tulevikus,’’ lausus parlamendisaadik.
Palling toonitas, et kuniks üks monopol kontrollib kogu turgu, sh ülekandevõrkusid ja kogu gaas tuleb Venemaalt, ei soovi ükski teine ettevõtte Eestisse investeerida ja liigseid riske võtta. Mäletame ju hästi mõne aasta taguseid Venemaa- Ukraina gaasivaidlusi, mis jätsid suure osa Euroopast gaasivarustuseta.
„Omandilisele eraldamisele kui gaasituru arengu ja energiajulgeoleku tagatisele on korduvalt viidanud Euroopa Komisjon ja Konkurentsiamet. Omandiline eraldamine on Eesti riigi suveräänne õigus. Seaduse kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015. Ainuke kriteerium on, et uus omanik ei tohi tegeleda gaasi müügi ega tootmisega. Selle aja jooksul peab selguma, kas torude omanikuks saab keegi Euroopa Liidust pärit erainvestor või hoopis mõni Eesti riigile kuuluv ettevõte,’’ ütles Palling.