Sel nädalal Riigikogus toimunud Euroopa Liidu poliitika teostamise arutelul rõhutas Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling oma sõnavõtus, et eurotoetuste saamine ei tohi olla eesmärk omaette. Peame võtma kasutusele meetmed, mis loovad selget ja pikaajalist konkurentsivõimekust, mitte aga muutma fundamentaalselt meile edu toonud vaba turumajanduse toimimise loogikaid.
Pallingu sõnul on ka järgmises finantsperspektiivis Euroopa Liidu eelarvest tulevad abivahendid täpselt samasugune raha nagu riigieelarvesse laekuv maksumaksa raha. „Igat eurot ära kasutades peame jälgima, et me ei tekitaks juurde kulusid tulevikus, vaid looks mõõdetavat lisaväärtust olevikus,’’ lausus parlamendisaadik.
„Euroopas peab muutuma mõtteviis, et toetuste abil loodud infrastruktuuri oluline väärtus on töökohtade ajutine loomine ja maksuraha laekumine. Silmas tuleb pidada hoopis seda, et investeeringud toetaksid esmajärjekorras eksporti ja konkurentsivõimet, sest sotsiaalpoliitika jaoks on loodud teised vahendid. Täna on vaja vältida ka mõteviisi muutumist, kus majandusotsuseid suunavad turu vajaduste asemel tihti toetuste võimalused. Hoiatavaks näiteks on siinkohal Kreeka ja Portugali valikud toetuste kasutamisel ja sellega kaasnenud hilisemad probleemid,’’ märkis Kalle Palling
Rääkides veel Euroopa Liidu tulevikust, viitas Kalle Palling ka Jose Manuel Barroso ideele luua Euroopa riikide föderatsioon. „Euroopa föderaliseerimise mõõdikuks on subsidiaarsusprintsiip ehk et ülesandeid täidetakse inimesele kõige lähemal seisval avaliku võimu tasandil. Peame leidma vastused küsimusele, mida see täiendav föderaliseerumine annaks Euroopa Liidule tervikuna ning konkreetselt Eestile, näiteks finantsstabiilsuse tagamise ja julgeoleku seisukohalt. Seega peame enne kaalukate otsuste langetamist selgelt analüüsima, kas ühisinitsiatiividega kaasaminek võib vähendada meie konkurentsivõimet ja muuta meid sõltuvamaks Euroopa Liidu ühiseelarvest,’’ rõhutas Reformierakonna fraktsiooni liige