Reformierakond tegi ettepaneku, et korruptsiooni eest karistatud isikud ei saaks tulevikus kandideerida karistatavuse kehtivuse perioodi jooksul kohalike omavalitsuste volikogudesse.
Riigikogu Põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti väitel on igati loogiline, et kohalik omavalitsus nõuab sisse kahju, mille tekitas talle selle sama omavalitsuse korruptiivne ametnik, sest avalik raha on kõigi elanike heaolu tarbeks ning valskust selle kasutamisel ei tohi kergekäeliselt võtta.
„Teine asi, millega saab vaid nõustuda, on kehtiva karistusega isiku töötamise keeld kohalikus omavalitsuses. Avaliku teenistuse seadus välistab tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatud isiku teenistusse võtmise või teenistuses olemise. Mõnes kohas aga minnakse sellest mööda, sõlmides isikuga tööleping piirangutest kõrvale hiilimiseks. Õiguskantsler tõi oma tänases kõnes välja juhuse, kus omavalitsuse vara omastamises süüdi mõistetud isikult ei nõutud sisse kahju, vaid ta võeti hoopis poliitiliseks nõunikuks tööle. Täiesti absurdne olukord,“ võttis Laanet kokku nõrga koha hetkel kehtivas seadusandluses.
„Kahjuks võib veel tänastest uudistest lugeda, et kriminaalselt karistatud ajakirjanik pürib Lõuna-Eesti linnapeaks ning süüdimõistetud vägivallatseja linna volikogusse. Kuidas see üldse võimalik on,“ on Laanet olukorrast nördinud.
„Reformierakond soovib tulevikus näha, et teatud kuritegude puhul karistatud isikud ei saa kandideerida karistatuse kehtivuse aja perioodi jooksul kohaliku omavalitsuse volikogusse. Ei ole mõistlik lubada inimest kohalikku võimuorganisse juhul, kui ta on näiteks sellelt samalt omavalitsuselt varastanud. Paratamatult on selliseid juhuseid ilmnenud üle Eesti,“ märkis Laanet.
Laaneti sõnul on ühiskondliku diskussiooni koht, kas ja kuidas seda paranda: „Idee on välja käidud, siit saab nüüd edasi minna.“