Rahandusministeerium arutas sellel nädalal Eesti-Türkmenistani topeltmaksustamise vältimise lepingut, mis seejärel peaks saama Riigikogu heakskiidu. Sellega seoses märkis Eesti ja Türkmenistani parlamentide sõprusgrupi esimees Kalev Lillo (Reformierakond), et suhetele Kesk-Aasia riikidele tasub Eesti riigil ja Eesti ettevõtjatel senisest enam tähelepanu pöörata.
„Türkmenistan oli Eestile mullu mahult 49. kaubavahetuspartner ning kahe riigi vahel liikus kaupu ja teenuseid kokku 12,9 miljoni euro eest. Otseinvesteeringud Türkmenistani Eestil seni puuduvad, küll aga on Eestis registreeritud neli Türkmenistani osalusega ettevõtet. Eraldi tasub majandussidemete arendamise motiivina nimetada, et Turkmenistanis on maailma neljandad maagaasivarud,“ rääkis Lillo ja lisas, et Eesti loodab Türkmenistanis lähiajal paika saada oma suursaadiku, kes hakkaks regioonis resideerima.
Kalev Lillo märkis, et hiljutine ametlik visiit Türkmenistani naabruses asuvasse Kõrgõstani näitas: meie IT-lahenduste vastu tuntakse kogu Kesk-Aasia regioonis suurt huvi. „Eesti e-riigi ja e-tervise süsteemid on kindlasti asjad, mida Eesti ettevõtted saaksid sinnakanti eksportida. Samuti vääriks jagamist meie kogemus loodusturismi arendamisest. Regiooni riikidel on selles vallas olemas väga hea looduspotentsiaal – mäed, kõrbed ja palju muud, kuid oskused ja teadmised, kuidas seda turistidele pakkuda, napivõitu, vääriksid samuti eksportimist,“ sõnas Riigikogu liige.
„Senine suurim meie riikide vaheline koostöö on olnud keskkonnaalal, kus konsulteerime Türkmenistani veemajanduse arendamisel. Riigist neli viiendikku moodustab Karakumi kõrb ja veeküsimused on seal esmatähtsad. Tahan loota, et lähiajal saab teoks meie poliitikute ja ärimeeste külaskäik Türkmenistani ning see aitab kaasa vastastikusele majandussuhete arengule,“ ütles Kalev Lillo.