Riigikogu majanduskomisjoni kohtumisel Merendusnõukojaga jäi kõlama tees, et riik peaks suuremal määral merendust toetama. Majanduskomisjoni liige Kalev Lillo on seisukohal, et merendustemaatika väärib mereriigis edasist arutamist, aga kõigi soovitud soodustuste tegemine pole mõeldav.
Lillo sõnul ei saa merenduse muredele läbi sõrmede vaadata. Eriti olukorras, kus konkurents on kõva, kuid aastaks 2020 prognoositakse merevedude kasvu kuni kolm korda, mis tähendab täiendavaid rahavooge ja ka lisanduvaid töökohti.
Suurimate probleemidena toodi välja jäämurdmisvõimekuse tagamine, kvaliteetse merehariduse säilitamine, laevade hoidmine (toomine) Eesti lipu alla ja subsiidiumite suurendamise vajadus.
Lillo märkis, et samas pole kõikide Merendusnõukoja ideede rakendamine Eestile jõukohane. „Kui tuuakse näiteid, et ühes riigis on merendusele rakendatav tulumaksumäär null, teises riigis sotsiaalmaksumäära tase null, kolmandas garanteerib riik laevaehitust, neljandas toetatakse kogu sektorit ja siis soovitakse, et Eesti riik rakendaks kõik need hüved, siis see pole mõeldav,“ oli Lillo kindel seisukoht.
„Samas ei saa peale teema põhjalikku ja sisulist analüüsi välistada, et lisaks EAS’i poolt pakutavale laevandustoetusele tuleb üht-teist veel merenduse kui majandusharu turgutamiseks ette võtta,“ lausus Lillo.