Sõnavõtt meediale pärast Riigikaitse Nõukogu kohtumist
Euroopa on kolmekümne aasta kõige tõsisemas julgeolekukriisis – julgeolekuolukord Euroopas on äärmiselt pingeline. Näeme pretsedenditut Venemaa vägede koondumist Ukraina piiride taha. Venemaa käitub agressiivsemalt kui kunagi varem. Lisaks on Venemaa esitanud NATOle nõudmisi, mis sisaldavad Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutamist. Need nõudmised puudutavad meid väga otseselt. Me ei näe hetkel mingeid märke, et Venemaa kavatseks olukorda de-eskaleerida.
Valitsusel on hetkel kolm peamist tegutsemissuunda.
1. Esimene suund on diplomaatiline suhtlus ja töö. Siin on meie põhieesmärk NATO liitlaste ühtsus ja ühtsete sõnumite edastamine. Venemaa huvi on liitlasi lõhestada ja me ei lase sel juhtuda. Töötame Euroopa Liidus koos ameeriklastega välja mõjusaid sanktsioone, mida peame ka ise valmis olema kiirelt ja kompromissitult rakendama. Tähelepanu tuleb pöörata ka Valgevene sanktsioonide rakendamisega seotud küsimustele. Arutame neljapäeval valitsuskabinetis, kuidas sanktsioonide rakendamist paremini Eestis jälgida ja vältida nendest möödahiilimist.
2. Teine valitsuse tegutsemissuund on Ukraina toetamine kõikvõimalike vahenditega. See on poliitiline tugi, mida saame Ukrainale pakkuda. See on relvaabi, millest on palju räägitud. Aga see on ka oskusteave, mida saame Ukrainaga jagada, näiteks küberkaitse küsimustes.
3. Peame fookuses hoidma enda valmisolekut kujunenud kriisis. See tähendab enda kaitsevõime ja heidutushoiaku tugevdamist ning siin on väga oluline roll liitlastel. Hea meel on tõdeda, et sellega läheme ka konkreetsete sammudega edasi. Näiteks Suurbritannia on teatanud, et kahekordistab oma vägesid Eestis. Siinkohal on oluline ka ise teha konkreetseid samme oma kaitsevõime tõstmiseks. Oleme teinud otsuse, et viia riigikaitse arengukavas ettenähtud tegevused kiiremini ellu ja eraldanud selleks 380 miljonit eurot. Lisavahendid aitavad meil tõsta valmisolekut, sealhulgas elanikkonna kaitstust.
Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. Venemaa tegevus ei ole suunatud meie vastu, kuid peame arvestame võimalusega, et Venemaa laiendab agressiooni ja alustab otsest sõjategevust Ukrainas. Igasugune Venemaa sõjategevuse suurendamine Ukrainas omab ulatuslikku mõju ka Eestile, nii meie julgeolekule, majandusele kui meie turvatundele. Relvakonflikt võib tuua muude mõjude kõrval kaasa sõjapõgenike laine, võimalik, et meie suunal võivad toimuda küberrünnakud.
Neljapäeval on valitsuskabinetis plaanis arutada kõigi valdkondade võimalikeks kriisideks valmisolekut ministeeriumide lõikes. Mul on hea meel öelda, et sügisel toimus õppus, kus harjutasime valmisolekut sellisteks kriisideks. On oluline, et meil on ametkondadeülene plaan. Sellist plaani, mis puudutab laiemalt elanikkonna kaitset, pole varem olnud. Praeguses olukorras on kõige olulisem see, et valitsus tegutseb ja viib ellu oma plaane. Loodame, et kõige hullemat ei juhtu, kuid oleme valmis.