Looduskaitse tulevik, liigirikkuse säilitamine ning majanduse säästev areng olid jutuks Riigikogu Reformierakonna saadikuterühma liikmete osalusel Saaremaal Loona mõisas toimunud looduskaitseseminaril.
„Eesti on üsna unikaalses olukorras: meil piisab puhast vett ja põllumaad ning mets katab üle poole riigi territooriumist,” ütles Jaanus Tamkivi, Reformierakonna fraktsiooni esimees Riigikogus. „Säästvat arengut ja looduskaitse vajadusi tuleb järjest enam silmas pidada ka kõigis parlamendi tehtavates otsustes,” lisas ta. Erinevate looduskaitseliste piirangutega alad moodustavad Tamkivi sõnul ligi viiendiku Eesti pindalast ja neid laiendada praegu kavas ei ole. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata kaitserežiimide täpsustamisele.
Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemari sõnul saavad keskkonnakaitse ja majandusareng olla mitte vastanduvad, vaid teineteist toetavad. „Omanikele seatavaid looduskaitsealaseid piiranguid mõistetakse paremini, kui neid individuaalselt selgitada. Loomulikult võtab see aega ja energiat, aga tulemus on seda väärt,” ütles ta.
Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul on just puutumatu loodus Eesti kauaotsitud Nokia ning pakub ka majanduse arendamiseks piisavalt võimalusi. „On piisavalt näiteid, kui Lääne-Euroopast tulnud loodusturistid talupidajatel pikalt kätt raputavad ja selgitavad, et need ise ei teagi, millised väärtused neil heinamaadel kasvavad. Sellised turistid jätavad riiki raha ja tulevad ka tagasi,” lausus Zingel.