Nõukogude ajast pärit pealtkuulamisfoobia satub Eestis viljakale pinnasele, kui levima hakkavad kuulujutud, et kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei jälitustegevus pealtkuulamisel ei ole alati seaduslik.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve on erikomisjoni põhiseaduslik ülesanne läbi tsiviilkontrolli, et välistada selliste hirmude põhjendatus. Kontroll selle üle, et keegi ei kasutaks riigi õigust teatud juhtudel meie põhiseaduslikke õigusi piirata ehk meid pealt kuulata, toimub tegelikult neljal tasandil.
Pealtkuulamisel tuleb järgida kindlaid protseduurireegleid
Kõigepealt on erandtoimingu alustamiseks vajalik pikk õigus-bürokraatlik protseduur, mis algab uurija põhjalikust kirjalikust motivatsioonist asutuse juhile, kes omakorda annab loa pöörduda prokuröri poole.
Prokurör kaalub ettepaneku otstarbekust ja peab suutma pealtkuulamise vajadust veenvalt selgitada kohtunikule. Lõpliku otsuse langetab kohtunik, kes oma sisemise veendumuse korral annab välja loa maksimaalselt kuni kaheks kuuks. Vajaduse korral on võimalik seda pikendada, aga sel juhul on vaja jälle läbi teha bürokraatia täisring loa taotlemisel. Kolm eri korrakaitseasutust peavad olema veendunud, et see toiming on vajalik. Selline protseduur välistab võimuliialduse.
Lisaks sellele on kõikides jälitusasutustes kehtestatud ranged protseduurireeglid ja põhjalik sisekontrollisüsteem, mis dokumenteerib administratiivselt kogu erandtoimingu protseduuri ja sellega seotud inimesed. Erandtoimingutega otseselt seotud isikute üle viiakse nende teadmata regulaarselt läbi julgeolekukontrolle. Samuti on tegemist piiratud arvu inimestega, kellel on üldse ligipääs asutuse vastavasse osakonda. Erandtoimingu reaalseks läbiviimiseks on vajalikud mitmed füüsilised isikud erisuguste volitustega. Ainuisikuliselt või salaja ei ole võimalik pealtkuulamist läbi viia.
Pealtkuulamise seaduslikkust on lihtne kontrollida
Kolmandaks on tänapäevased erandtoiminguid võimaldavad seadmed disainitud sellisel moel, et kontroll ja järelevalve nende kasutamise üle on võimalikult lihtsad ja automaatsed. Kui see nii ei oleks, ei soetaks neid seadmeid keegi, sest absoluutse kontrolli vajadus on kõigil hankijatel.
Ühel ajal süsteemi sihipärase kasutamisega käivituvad ka võimalikke väärkäsitlusi tuvastavad elektroonilised mehhanismid. Iga vale lülitus tuvastatakse arvutis vääramatult. Igast toimingust jäävad süsteemidesse krüptilised jäljed ehk logid, mis sisaldavad endas kõike vajalikku, et tuvastada rikkumine ja rikkuja. Logisid säilitatakse piisav aeg, et vajaduse korral tagantjärele algatada kontrollmenetlus.
Lõpuks kontrollib julgeoleku- ja jälitusasutuse tegevuse vastavust põhiseadusele riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Erikomisjonil on seadusest tulenev võimutäius läbi viia mitmesuguseid tsiviilkontrolli toiminguid, et teha kindlaks, kas riigiasutused on rikkunud protseduurireegleid, seadusi või põhiseadust. Komisjoni tööd saab piirata ainult kindlatel juhtudel, kui see puudutab konkreetseid infoallikaid. Muudel juhtudel vaid tahtetus tsiviilkontrolle läbi viia.
Maadevahetuse kriminaalasjas pole ebaseaduslikku jälitustegevust tuvastatud
Seoses nn maadevahetuse kriminaalasjaga on erikomisjon läbi viinud mitmeid toiminguid, et leida kinnitust või lükata ümber süüdistusi ja kuulujutte põhiseaduslike õiguste rikkumisest. Ükski süüdistus ja kuulujutt ei ole leidnud kinnitust. Eestis ei toimu riigiasutuste poolt ebaseaduslikku jälitustegevust.
Loomulikult jääb ühiskonda alati teatav hulk inimesi, kellele ei mõju ükski argument, veenmaks, et Eesti riik ei kiirita neid ega riiva ebaseaduslikult oma kodanike põhiseaduslikke õigusi. Õiguskaitseasutused on selle kinnituseks olnud erikomisjoniga väga koostööaltid, sest rahva umbusk oma riigi vastu kahjustab pikas perspektiivis kogu korrakaitse autoriteeti.