Maksuküür röövib iga kolmanda euro õpetajate palgatõusust. Selle kaotamine jätab neile rohkem raha kätte.
Eestis on juba mõnda aega ringelnud pahatahtlik kuulujutt, kuidas maksuküüru kaotamisest loobumisega saabuks justkui õnn meie õuele. Need, kes sellist juttu räägivad, ei ole endale kas asja selgeks teinud või võitlevad selle vastu, et töötegijatele, teiste seas õpetajatele, päästjatele ja politseinikele jääks oma töö eest rohkem raha kätte.
Alustuseks väike meeldetuletus, mis asi see maksuküür üldse on. 2018. aastal kehtestas Jüri Ratase esimene valitsus ülikeerulise, 6000 tuluastmega tulumaksusüsteemi. See nägi ette, et alates 1200eurosest kuusissetulekust hakkab inimesele eraldatud tulumaksuvaba miinimum iga teenitud euroga vähenema, jõudes 2100eurose palga juures nullini. Sisuliselt kehtestas see keskklassile lisamaksu, mida nimetataksegi maksuküüruks.
Kui maksuküür 2018. aastal loodi, oli keskmine palk Eestis 1200 euro kandis. See võimaldas tõesti väita, et maksutõus puudutab vaid jõukamaid inimesi. Vahepeal on keskmine palk aga tõusnud. Eestis on see 1800 euro kandis, Pärnumaal pisut alla 1500 euro. See tähendab, et maksuküüru alla jääb just keskklass.
Alampalka ehk 1820 eurot kuus teeniv õpetaja võidab maksuküüru kaotamisest iga kuu 78 eurot.
Seega on maksuküüru kaotamine vigade parandus. Võtame näiteks õpetajad.
Õpetaja palga alammäär tõusis tänavu 1820 euroni ja arvestuslik keskmine palk 2184 euroni kuus. Haridussilma kõige värskemate andmete järgi on Pärnu maakonnas õpetajate tegelik keskmine palk 2101 eurot kuus.
Nii valitsus kui kohalikud omavalitsused on teinud pingutusi, et õpetajate sissetulekut suurendada ja äärmiselt pingelises eelarveseisus lisaraha leida, kuid Jüri Ratase valitsuse kehtestatud küüruga tulumaksusüsteem võtab sellest iga kolmanda euro.
Kui maksusüsteem peaks soosima töökust ja ettevõtlikkust, siis küüruga koormatud astmeline tulumaksusüsteem on risti vastupidise toimega. Kujutage ette: teete kõvasti tööd, teenite selle eest välja palgatõusu ning siis tuleb riik ja võtab teilt kolmandiku sellest tõusust ära.
See pole ju õiglane. Kõrgemalt peaks riik maksustama seda, mida soovib, et inimesed vähem teeksid: saastamine, liigtarbimine ja muud pahed. Madalalt tuleb maksustada aga seda, mis aitab inimestel paremini toime tulla ja rohkem lisandväärtust toota, näiteks töötamine, säästmine ja tulevikuks kogumine.
2025. aastast Reformierakonna eestvedamisel maksuküür kaob ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni kuus kõigile. Alampalka ehk 1820 eurot kuus teeniv õpetaja võidab maksuküüru kaotamisest iga kuu 78 eurot. Samuti võidavad maksuküüru kaotamisest päästjad, politseinikud ja kultuuritöötajad. Kõik, kelle kuupalk jääb alla 8000 euro.
Kokkuvõtteks: ärge uskuge neid, kes ajavad udujuttu sellest, kuidas maksuküüru kaotamine on kingitus “kõige jõukamatele” või kuidas maksuküüru tagasitoomisega saaks loobuda eelmise aasta kevadel otsustatud maksumuudatustest!
Nagu nägime, võidab maksuküüru kaotamisest kõige rohkem just keskklass. Mullu kevadel heaks kiidetud maksumuudatusi on vaja selleks, et koguda lisaraha meie julgeoleku tugevdamiseks.