Pärnu kolmanda silla projekt on kütnud kirgi juba mõnd aega, kuid nüüd on valeväited võtnud võimust, varjutades tegelikke seisukohti. Tsiteerides Winston Churchilli: vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Sama on juhtunud Pärnu uue silla plaaniga. Kõlavad loosungid, et Reformierakond ei soovi linna uut silda. Mis siis õigupoolest toimub?
Poliitika põhineb usaldusel
Märtsikuu algul kutsus Jüri Ratas Reformierakonna Pärnu delegatsiooni Tallinna Toompeale. Kohtumisel osalesid Keskerakonnast veel Andrei Korobeinik ja Marko Šorin. Sel kohtumisel oli loomulikult juttu Pärnu kolmandast sillastki. Reformierakonna piirkonna juhina andsin selge signaali, et kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab Pärnu uue silla riigipoolse rahastuse terviklahenduse, on meie toetus projektile kindel.
Kahjuks on Keskerakonna Pärnu piirkonna äsja valitud juht võtnud eesmärgiks esitada jätkuvalt valeväiteid, nagu võitleks Reformierakond Pärnu uue silla vastu. Tuletan meelde, et poliitikas ja kohalikus elus saab asju korda saata ikka usalduslike suhete ja koostööga, teisiti ei ole see mõeldav. Teadlik valeväidete esitamine usaldust just ei kasvata, vastupidi.
Jääb arusaamatuks, miks ei soovi Pärnu riigilt lisarahastust. Kas eesmärgiks on seada Reformierakond halba valgusse, et kindlustada praegusele linnavõimule parem tulemus sügisestel valimistel?
Selleks et kolmanda silla teemat paremini avada, natuke taustast. Märtsi alguses oli koostatav riigi eelarvestrateegia veel ettepanekuteks avatud. Jäi kokkulepe, et Keskerakond teeb ettepaneku, et 8,7 miljonile eurole Euroopa Liidu rahastusele silla ehituseks lisanduks teist sama palju riigi eelarvestrateegiast. Peale eelneva olid kohtumisel jutuks Via Baltica 2+2 lõigud Pärnu–Tallinna maanteel. Meie võtsime eesmärgiks seista selle viimase eest.
Mis on tulemus?
Pärnu maantee Libatse–Nurme lõigu 2+2 tee-ehitus on riigi eelarvestrateegias sees, kuid Pärnu sillale täiendavat rahasüsti mitte. Valijana tekib kindlasti küsimus, miks ometi. Lihtsalt niisama need asjad riigi eelarvestrateegiasse ei teki – keegi peab nad esitama ja alles siis saab neid toetada ning nende eest seista. Ehk tuleks nüüd esitada küsimus Keskerakonnale, miks nad silla lisarahastuse ettepanekut riigi eelarvestrateegiasse ei esitanud.
Jääb arusaamatuks, miks ei soovi Pärnu riigilt lisarahastust. Kas eesmärgiks on seada Reformierakond halba valgusse, et kindlustada praegusele linnavõimule parem tulemus sügisestel valimistel? Kaotajaks on selles olukorras paraku pärnakad.
Kesklinna sild suletakse autoliikluseks
Kolmanda sillaga on seotud üks oluline asjaolu, mis seni ehk laiemalt teadmata. Kui Pärnu võtab vastu Euroopa Liidu 8,7 miljonit kolmanda silla ehitamiseks, on selle raha saamise tingimus lihtne. Praegune Kesklinna sild jääb avatuks vaid ühistranspordile ja kergliiklejatele, mida kinnitab silla rekonstrueerimisprojektki. Kõik. Miks seda varjatakse?
Linnavalitsus on viimasel ajal eesrindlikult tegelnud kaasamisega. Mul on otsekohene küsimus: kas Jannseni tänava, Vana-Pärnu, Sauga ja Audru kandi inimeste seas on tehtud küsitlus Kesklinna silla kavandatava autoliikluseks sulgemise kohta? Mida arvab sellest linnakodanik? Kui küsitlus näitab, et see rahuldab linnakodanikke, on vastus selge ja konkreetne. Teeme lõpuks ära selle küsitluse, mida Reformierakond on pikalt pakkunud.
Tervikpilt on palju laiem
Mõistlik oleks silla planeerimisel vaadata tervikpilti. Alles jaanuaris 2020 hinnati uue silla maksumuseks 20 miljonit eurot. Tänaseks on see juba 27,6 miljon eurot, kusjuures hinnas sisalduvad peale silla mõlemal pool mahasõidud ringristmikutele. Eksperdid on selle maksumuse arvestanud, meie seda ei vaidlusta.
Me planeerime Pärnusse sajandi ehitust, aga miks me ei tee kohe liikluslahenduse terviklikku plaani?
Aga kas see ikka on planeeritava sajandi ehituse kogumaksumus? Selgitan lähemalt. Pärnusse saabuja jõudis Ehitajate teele ning keerab Raba tänavale, et ületada uut silda jõudmaks kesklinna. Milliseid lahendusi me linnana oleme pakkunud liiklusvoo muutumisel Raba tänaval elavatele eramaja omanikele? Kuidas nad tulevikus turvaliselt autoga oma koduhoovi pääsevad?
Edasi jõuame Oja ja Raba ristmikule. Sealt asub kiviviske kaugusel Rääma põhikool, kus iga päev sajad lapsed seda teed läbivad. Millised on lahendused sellele ristmikule? Kas kohalike koolilaste turvalisus ei peaks meile südamelähedane olema?
Oleme ületanud Pärnu jõe. Edasi tuleb sealt ringilt vaid üks (rõhutan, üks!) mahasõidusuund mööda Laia tänavat Port Arturi poole järgmise ringristmikuni. Ei ole planeeritud läbimurret Laialt tänavalt otse Pikale tänavale, puudub võimalus sillalt maha sõites kohe Riia maanteele suunduda. Neid lahendusi lihtsalt ei ole. Need lahendused maksavad aga raha.
Poolik lahendus ei kõrvalda probleemi
Kas me tõesti usume, et suunates kogu liikluse mööda Laia tänavat Port Arturini, on tegu jätkusuutliku ja efektiivse lahendusega? Me planeerime Pärnusse sajandi ehitust, aga miks me ei tee kohe liikluslahenduse terviklikku plaani? See jääb mõistmatuks ning tundub, et siia ongi koer maetud. Erinevalt praegusest linnavõimust räägime meie suure plaani kogumaksumusest. See on sild koos tervikliku liikluslahendusega, mille hinnanguline maksumus on kuni 40 miljonit eurot ja sellest vähemalt 50 protsenti tuleb taotleda riigilt.
Juba aastaid on meedias vaid vahtu üles keerutatud, kuid nüüd on viimane aeg keskenduda, et leida eespool tõstatatud küsimustele vastused. Ainult ühistele pingutustele ja usaldusele rajatud koostöö aitab täita nii meie kui tuhandete pärnakate unistuse – et kolmas sild saab valmis.