Imre Sooäär: tere tulemast poliitikasse, härra nõunik! (Meie Maa)

Ajalehes Oma Saar kirjutas Rahvaliidu noorpoliitik Kajar Lember vastuse minu maaelutoetuste artiklile. Kuna olen sellel teemal ka Meie Maa lugejaid valgustanud, vastan talle Meie Maa vahendusel.

Võiksin samuti minna isiklikuks nagu tema ja süüdistada rohelist rahvaliitlasest parteisõdurit seitsmes patus, aga ma ei tee seda. Milleks? Erakonnas, mis on silma paistnud “faktulini tegemise” ehk üleostmisskandaalide ja sundparteistamisega, on ta võib-olla ainult oma süsteemi ohver.

Tervitan teda hoopis ja soovin edu! Äkki on ka Rahvaliidul peale kasvamas uus põlvkond, kes ei sahkerda maadega ja oskab riigi viljasalve või suhkruvarusid kontrolli all hoida. Ehk on kohalikes lehtedes ometi tekkimas ka maamajanduse teemadel tõsisem debatt, see oleks igati tervitatav.

Kahjuks ei saa ma aga kuidagi nõustuda asja vali-misvõitlusse hüpanud noormehega, kes ratsa Toompeale tahab pääseda, sest oma artiklis ei saa ta pihta kõige elementaarsematele asjadele. Lember kirjutab: “Absurdsed on süüdistused riikliku arengukava maaelu mitmekesistamise meetme 3.1 tahtliku raskendamise teemal.” No tule taevas appi! Riikliku arengukava meede 3.1 ei tegele üldse maaelu mitmekesistamise,, vaid hoopis põllumajandustootmisega. Teiseks, meedet 3.1 ei ole keegi “raskendanud”. Vastupidi. Põllumeestel on tunduvalt kergem toetust saada, kuna tootmine võib ka kahjumis olla. Maaelu mitmekesistajatel aga mitte.

Järgmisena kirjutab ta: “Põllumajanduslike investeeringute toetusmeetmes 3.3 on puudu 170 miljonit krooni.” Jälle on ta laev pihtas-põhjas. Esiteks ei tegele meede 3.3 absoluutselt mitte põllumajanduslike investeeringutega. Sealt saab abi hoopis mitmekesistamiseks. Teiseks ei ole üheski meetmes mingit raha “puudu”, nagu noorpoliitik püüab hämada. Kui minister tegi põllumajandustootjatele nii leebed nõuded, et praktiliselt igaüks võis taotluse esitada, on tegemist tavalise ületaotlemise, mitte puudujäägiga.

Kõigepealt tuleks noormehel praegu kehtiv arengukava läbi lugeda ja ennast asjaga kurssi viia, enne kui lahingusse minna. Samas ei räägita artiklis kahjuks asja sisust, vaid erakonna poliitilisest retoorikast ega vastata ühelegi minu tõstatatud probleemile.

Rahvaliit ei tahagi tunnistada oma vigu, sest omakasu on mängus. On fakt, et põllumajandusminister kohtles põllumajandusinvesteeringute taotlejaid soosivalt, võrreldes maaelu mitmekesistamise taotlejatega. Piisab, kui võrrelda kahte vastavat ministri määrust. Maaelukomisjonis räägiti mõne tunni jooksul pajju rohkem, kui üürikeses protokollis ära tuuakse. Õnneks koosolekud lindistatakse.

Fakt on ka see, et PRJA esindaja pakkus sealsamas komisjoni istungil välja üsna lihtsa lahenduse, millest ministeerium poliitiliselt kiiresti üle sõitis ja nimetab maainimeste seadusliku õiguse eest võitlejaid nüüd pidurdajateks. See kõik tõestab veel kord Rahvaliidu teerullipoliitikat maainimeste suhtes.

Viimaste uudiste kohaselt teatas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium 11. jaanuaril, et nad ei kooskõlasta põllumajandusministeeriumi ettepanekut suurendada meetme 3.1. eelarvet meetme 3.3 eelarvejäägi arvelt. See tähendab, et ka majandusminister ei toeta Rahvaliidu raha kantimise ettepanekut.