Igor Gräzin: 1250 km2 merd (SL Õhtuleht)

Viimane seaduseelnõu, mis rii­gikogu juhatusele läks, oli sel­lest, et viia Eesti vabariigi merepiir tagasi selle õigesse kohta. Sest 1994. aastal loobus Eesti va­batahtlikult oma merealade kolme miili laiusest vööndist.

Eel­nõu, mille nüüd esitasin, paran­dab olukorra ja kordab täht-tähelt varasemat, 1993. aasta veebruari seaduseelnõu territo­riaalmerest. Miks me osast mere­aladest lahti ütlesime (kuigi selle eest hoiatasid kõik eksperdid!), ei tea. Asjaosalised – osa küll ala­tiseks lahkunud, teised aga täies elujõus ja hea tervise juures – lihtsalt ei seleta. Muide, Eesti alade loovutamine läks häältega 38 poolt, 36 vastu ja 2 erapoole­tut.

Eesti vastas olev Soome laht, selle veed ja põhi, kujutavad en­dast territooriumi, millel on ülioluline geograafiline tähendus mitte ainult kaupade, vaid ka energiavoogude (s.t kaablite ja torude) kulgemiseks Ida-Euroopa ja Lääne vahel. Gaasitransiit hak­kab käima otse nende vete kõr­val, mis on olnud Eesti territoo­rium ja mille tagasiomastamine vajab vaid ühepoolset deklarat­siooni. (Vastavalt 1982. a ÜRO Mereõiguse Konventsioonile.) Tulevikuniidid elektri- ja gaasitarne­teks hakkavad perspektiivis kul­gema mööda neid merepõhja ala­sid, mis kuulusid veel 90. aastate alul EV koosseisu.

Soome lahes leiavad aset majandus-tehnoloogilised arengud, mis mõjutavad Eestit kõige otse­semalt ja vahetult, kuid meie ole­me nendes protsessides osalemi­sest loobunud.

Ent arenevas ja energeetilist in­tegreerumist otsivas Euroopas peab Eesti kui ELi liikmesriigi po­sitsioon (sh ka geograafiline!) ole­ma selge. Venemaal on poliitiline ja majanduslik õigus Eestilt küsi­da: aga kus te, sõbrad. Soome la­hes üldse olete? Taastatud eelnõu ütleb: 12 miili kaugusel rannast ja keskpaigani seal, kus Soome sa­masugune õigus vastu tuleb.

Seaduseelnõuga läks niigi pi­kalt – ligi aasta – ja oleks võinud minna veelgi kauem, polnuks vii­mase paari kuu sündmuste kaleidoskoopi. Eesti rahvusliku terri­tooriumi selle osa küsimus, millele laieneb Eesti tingimusteta ja ühe­poolselt deklareeritav õigus ja mi­da ei vaidlusta mitte keegi, on nii tähtis, et see peaks seisma era­kondadest sõltumatuna uue riigi­kogu päevakorra ühtede esimeste punktide hulgas. Eesti normaal­sest territooriumist peaks huvita­tud olema riigi mis tahes valitsus – olgu ta kas või fašistlik, kommunistlik, budistlik… ja demokraatlik veel eriti.

Teeme Eesti suuremaks. 1250 ruutkilomeetri võrra.