Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis teisele lugemisele 45 Riigikogu liikme algatatud valimisseaduse muudatuse, millega langetatakse Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguse iga 16. eluaastale ja kandideerimisõiguse iga 18. eluaastale.
Eelnõu algatajate esindaja Hanah Lahe sõnul on demograafiliste arengute vaates oluline, et noortel oleks rohkem võimalusi oma tulevikku puudutavates otsustes kaasa rääkida.
“Tahame, et noored oleksid ühiskonnaelus osalejad, mitte pealtvaatajad. Valimis- ja kandideerimisea langetamine õpetab seisukohti kujundama, neid kaitsma, otsustama ja oma valikute eest vastutama. Mida varem inimesed demokraatias osalevad, seda suurema tõenäosusega jäävad nad aktiivseteks kodanikeks ka hiljem,“ ütles Lahe.
Eelnõu menetlemise käigus telliti Tartu Ülikoolilt uuring noorte autonoomia ja otsustusõiguse kohta. Uuringu tulemused viitavad, et alates 16. eluaastast on noortel üldjuhul olemas vajalikud kognitiivsed oskused ka keerukamate otsuste tegemiseks.
„Kahtlejad küsivad sageli, kas 16-aastased on valimisotsuse tegemiseks valmis. Tartu Ülikooli uuring näitab, et on. Sama kinnitas ka valimisea langetamine kohalikel valimistel, mis tõi rohkem noori valimiskasti juurde. Kui usaldame noori oma kodukoha tuleviku üle otsustama, on põhjust usaldada neid ka Euroopa Liidu tuleviku küsimustes,” sõnas Lahe.
Järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2029. aasta juunis.