Postimees soovis oma juhtkirjas kuulda valitsuse majandusstrateegiast. Vastuseks tuleb rõhutada: see strateegia ei ole kujunemas, vaid on juba olemas ning järjepidevalt elluviimisel, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Kõigepealt kontekst. Eesti on väike ja avatud majandusega riik, mida mõjutavad geopoliitilised pinged, energiahinnad ja eksportturgude nõudlus. Neid tegureid lõpuni kontrollida ja juhtida ei ole võimalik. Küll aga kontrollime otsuseid, mis loovad aluse tulevaseks kasvuks.
Sageli taanduvad need arutelud maksupoliitikale, justkui oleks see peamine hoob majanduse suunamisel. Tegelikkuses on väikese ja avatud majanduse puhul maksudega võimalik mõjutada arenguid eelkõige lühiajaliselt. Mis te arvate, kaugele me pideva raha ümberjagamise debatiga seilame? Kaugele kindlasti mitte.
Pikemas vaates sõltub majanduse tugevus siiski sellest, kui konkurentsivõimeline on meie ettevõtluskeskkond, kui kõrge on loodav lisandväärtus ning kui edukalt suudame ligi meelitada investeeringuid. Just selle tugevama majandusliku baasi kujundamisele valitsus keskendubki. Et meie majandus oleks kuulikindlam ka erinevatele kriisidele.
Viimase aasta jooksul oleme võtnud kursi bürokraatia süsteemsele vähendamisele. See ei ole jäänud sõnade tasandile, vaid on viidud juba seadusandlusesse. Oleme valdkondade kaupa lihtsustanud regulatsioone, kaotanud aegunud nõudeid ja muutnud menetlusi kiiremaks ning selgemaks. Näpuga saab järge pidada lausa valitsuse veebilehel. Samal ajal oleme viinud selle töö ka Euroopa tasandile, kus Eesti eestvedamisel on esitatud ulatuslikud ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks kogu Euroopa Liidus. Kaugel ei ole ka ettevõtete päästmine sadadest aruannetest. Ettevõtjate jaoks tähendab see vähem ajakulu ebavajalikule asjaajamisele ja rohkem võimalusi keskenduda oma põhitegevusele.
Paralleelselt sellega on valitsus teist aastat järjest ellu viimas majanduskasvu kava, mis ühendab erinevate ministeeriumide praktilised tegevused ühtseks ja koordineeritud tervikuks. Tegemist ei ole pelgalt deklaratiivse dokumendiga, vaid konkreetsete koos ettevõtjatega kaardistatud tegevustega, mille siht on kasvatada Eesti majanduse tootlikkust, soodustada investeeringuid ning tugevdada meie ekspordivõimekust. See ei ole ühekordne algatus, vaid teadlik ja pikaajaline muutus lähenemises, kus lahendused ei sünni kabinetivaikuses, vaid tihedas koostöös nendega, kes majandust igapäevaselt loovad. Huvilistel soovitan soojalt kavaga tutvuda.
Üheks oluliseks sammuks selles kavas on sihitud lähenemine suurinvesteeringutele. Aprillis jõuab valitsusse kinnitamiseks ja riigikogusse saatmiseks kauaoodatud ekspressraja lahendus, mis võimaldab strateegiliste investeeringute planeerimisprotsesse teha paralleelselt, et jõuda kiiremini ehitusloani. Nendele vähemalt 40 miljoni euro suuruse mahuga projektidele luuakse ka riiklik kontaktpunkt, kust saab menetluse läbiviimisel tuge.
Lisaks ekspressraja loomisele on reformimisel kogu planeeringute valdkond. Pikki aastaid ettevõtjate poolt oodatud planeerimisseaduse muudatused on samuti juba riigikogus arutamisel. Eesmärk üks: vältida igavikku venivaid protsesse, et tehased ja tootmised ühes töökohtadega saaksid mõistliku ajaga kerkida. Väheoluline ei ole ka digitaalne tööstusalade kaardirakendus, mis toob investorile kogu vajaliku info sobiva ala leidmiseks sisuliselt peo peale.
Ja kui sellest veel väheks jääb, saab investor, olgu ta kohalik või välismaalt, riigilt ka kuni 20 miljoni eurose toetuse, kui investeering on vähemalt 70 miljonit eurot (varasema 100 miljoni asemel). Esimesed kolm toetusotsust on tehtud, mis toovad lähiaastate jooksul Eesti majandusse 400 miljoni euro ulatuses uusi investeeringuid, kõrgema palgatasemega töökohad ja piirkondliku arengu.
Sama põhimõte – tugevdada majanduse aluseid pikaajaliselt – kehtib ka energiapoliitikas. Eesti liigub edasi tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega, et tagada stabiilne, konkurentsivõimeline ja madala süsinikuheitega elektritootmine. Usaldusväärne ja taskukohane energia ei ole pelgalt keskkonnapoliitiline küsimus, vaid otsene majanduskasvu eeldus, mis mõjutab nii tööstuse investeerimisotsuseid kui ka kogu majanduse konkurentsivõimet.
Samuti kasutame riigikaitset majandusarengu võimendajana. Otsus suunata täiendavad 200 miljonit eurot seni jaotamata ühtekuuluvuspoliitika vahenditest riigikaitsega seotud majandustegevusse ei ole pelgalt julgeolekupoliitiline samm, vaid ka majanduspoliitiline valik. See tähendab investeeringuid sektorisse, mille globaalne tähtsus kasvab ja kus innovatsioonil on keskne roll. Sellest mahust suunatakse ligi 24 miljonit eurot kaitseettevõtjate tootearendusprogrammidesse ning 15 miljonit eurot kaitsevaldkonna teadusmeetmesse, et arendada nii tehnoloogilisi võimekusi kui ka tehisintellekti rakendusi.
Postimees viitas 1990. aastate reformidele – avatusele, ettevõtluse toetamisele ja konkurentsivõimele. Need põhimõtted kehtivad ka praegu. Kuid lisandunud on vajadus kõrgema tootlikkuse, innovatsiooni ja suurema lisandväärtuse järele. Valitsuse fookus on aidata ettevõtetel liikuda väärtusahelas ülespoole ja konkureerida keerukamates sektorites.
See nõuab julgust ja ettenägelikkust. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on Euroopa tipus – riik panustab sellesse igal aastal üle 440 miljoni euro ning toetab ettevõtete digitaliseerimist, innovatsiooni ja eksporti. Ettevõtted investeerivad teadusesse rohkem kui kunagi varem ning ka patenteerimine on kasvus, mis näitab, et teadus jõuab üha enam reaalsete lahendusteni.
Selleks jätkame rakendusuuringute programmiga ja käivitunud on Rakendusuuringute keskus teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks, loome regulatiivsed testkeskkonnad uutele tehnoloogiatele ning läbi teadus- ja arendustöötaja palkamise toetuse julgustame ettevõtjat teadlast või inseneri oma meeskonda kaasama.
Statistika näitab, et umbes pooled idusektori investeeringud liiguvad juba süvatehnoloogiasse: robootika, tehisaru, uued materjalid ja energialahendused. Järgmine majandust heas mõttes raputav innovatsioonilaine just sealt tulebki. Tuleviku tehnoloogiad luuakse seal, kus teadus jõuab päris tooteks ja teenuseks, mida vajatakse üle maailma. Targad tehnoloogiad, mis kujundavad järgnevad aastakümned, luuakse juba täna. Ja me tahame, et need sünniksid Eestis.
Ma ei salga ka seda, et Eesti majandus seisab kahtlemata silmitsi väljakutsetega, alates energiahindadest kuni inflatsioonisurveni. Kuid sama oluline on näha, et lahendused ei sünni üleöö ega ühe otsusega. Need kujunevad järjepideva töö tulemusena, kus vähendatakse takistusi, parandatakse keskkonda ja luuakse eeldused kasvuks.
Küsimus ei ole selles, kas valitsusel on plaan. Küsimus on selles, kas me viime selle plaani järjekindlalt ellu. Valitsuse tegevus näitab, et suund on selge: luua ettevõtlusele lihtsam ja paindlikum keskkond, tuua Eestisse strateegilisi investeeringuid, tugevdada energiajulgeolekut ning viia Eesti majandus tagasi kestliku kasvu rajale.