COVIDi pandeemia on meid kõiki ning tegelikult ka tervet maailma rõhunud poolteist aastat. On olnud keeruline aeg, mille me kõik, usun, sooviksime kiiresti unustada. Ent paraku on koroonaviiruse palju kiiremini leviv deltatüvi viinud meid olukorda, kus teadlaste sõnul tuleb viirusega veel pikemat aega koos elada.
Oleme püüdnud pandeemiaga võitluses hoida riiki nii avatuna kui võimalik, et vähendada viiruselaine nähtamatuid ohvreid, neid, kes kaotavad töö, ei saa minna kooli või kelle vaimne tervis kannatab. Selleks, et hoida koolid ja ettevõtted avatuna on praegu ainult üks võimalus, see on vaktsineerimine.
Ennast tuleks vaktsineerida
Seetõttu tuleb tänavune sügis teistsugune neile, kes oma sutsu on kätte saanud (või haiguse hiljuti läbi põdenud).
Alates esmaspäevast käivitusid Eestis uued piirangud, mis kehtivad peamiselt neile, kes on vaktsineerimata, pole koroonaviirust põdenud või ei tõesta oma nakkusohutust kuidagi teistmoodi. Kui viiruse esimesed kaks lainet puudutasid meid kõiki, siis kolmas saab olema vaktsineerimata inimeste laine: kui me vaatame igapäevaselt terviseameti kogutavaid andmeid ei jää mingit kahtlust: vaktsineerimata inimesed haigestuvad Covidisse neli korda sagedamini ja satuvad palju sagedamini ka haiglasse. Seetõttu saavad neid kõige karmimalt puudutama ka uued piirangud.
Kui tahate elada nii nagu 2019. aastal – käia kontserdil, teatris või restoranis söömas, tuleks ennast ja oma lähedasi vaktsineerida. See jutt ei ole mingi propaganda ega riigi surve, vaid meie kõigi tervise kaitseks. Kõrgem nakatumine toob endaga kaasa surve haiglakohtadele, juba praegu on meil haiglas üle saja inimese. Kui see number kasvab, ei pääse me jälle plaanilise ravi piiramisest, mis mõjutab mitte ainult viirusega hädasolijaid, vaid juba kõiki inimesi.
Numbrid näitavad, et riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrge, käitub viirus märgatavalt teistmoodi. Näiteks Suurbritannias oli eelmise viiruselaine tipu ajal keskmiselt 1200 surma päevas, praegu on see number aga jäänud alla 100. Samal ajal Venemaal sureb iga päev umbes 800 inimest, mis on kõige kõrgem tase pandeemia algusest saadik. Põhjus on lihtne.
Kui Suurbritannias on üle 70% rahvastikust vaktsineeritud, siis Venemaa on “tänu” takerdunud Sputniku vaktsiini arendusele ja rahva seas külvatud vaktsiinihirmule vaktsineeritud vaid 26% inimestest. Eestis on jätkuvalt neid inimesi, kes soovitavad ennast mitte vaktsineerida ja koguni valitsuse viiruse leviku piiramiseks seatud korraldustele mitte alluda.
Pooled on vaktsineeritud
Need on kuritahtlikud soovitused, mis võivad inimestele maksma minna nende elu ja tervise. Maailmas on tänaseks süstitud üle viie miljardi vaktsiinidoosi. Kõik Eestis heaks kiidetud vaktsiinid on tervisele ohutud ja neid süstinutel on väiksem tõenäosus nakatuda, eriti aga haigestuda raskelt või surra.
Näeme seda igapäevastest andmetest: meil on umbes pooled inimesed vaktsineeritud, haigestunute seas on neid aga vaid umbes iga neljas. Ka COVIDiga haiglas on praegu viiest inimesest neli vaktsineerimata. Ent isegi kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, põevad nad viirust enamasti kergelt. USAs, kus on vaktsineeritud 170 miljonit inimest, on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestel tõenäosus sattuda haiglasse 0,004% ja surra 0,001%.
See näitab, et ainus tee viirusekriisist välja on võimalikult kiire vaktsineerimine. Seetõttu on tänane valitsus astunud ka jõulisi samme, et tuua vaktsineerimine igale inimesele võimalikult lähedale. Muu hulgas lähtume põhimõttest, et vaktsineeritud inimestele (samuti ka viiruse läbipõdenud või hiljuti testi teinud inimestele) piirangud kehtima ei hakka. 26. augustist alates pole ilma Covidi tõendit kontrollimata avalikud üritused sisuliselt lubatud.
See tähendab, et juba peaks meil kõigil Covidi-tõend väljaprindituna või telefonis kaasas olema. Tõsi on ka see, et Delta variandi suurema nakatumisvõime tõttu peavad riigid kehtestama üldisemaid piiranguid, Eestis on võetud seisukoht, et nendes ruumides, kus lähikontakti enamasti ei ole võimalik vältida ja kontrolli vaktsineerituse üle ei saa teha – näiteks ühistranspordis või poes – tuleb kanda maski. See on mõistlik, sest kunagi ei tea, kes parasjagu on vaktsineeritud või kes võib olla viirusega nakatunud.
Kandes maski kaitseme nii enda kui meiega lähikontaktis olevate inimeste tervist.
Vaktsineerimine on kättesaadav kõigis maakondades, endale aja broneerimiseks minge digilugu.ee või helistage 1247.