Riigi kõige olulisem ülesanne on praegu võita lahing koroonaviirusega ja taastada tavapärane elukorraldus.
Selleks peame otsustavalt piirama nakkuse levikut ja vaktsineerima iga päev rohkem inimesi, ent samas hoidma majanduse töös ja tagama inimestele raskel ajal kindlustunde. Valitsuse lisaeelarvel ei tohi ega saa olla vähem ambitsioonikamat eesmärki kui anda viirusele otsustav lahing.
Möödunud nädalal saatis valitsus riigikokku lisaeelarve mahus üle 640 miljoni euro, millega antakse hoogu juurde vaktsineerimisele, suurendatakse kiirabi ja haiglate rahastust, makstakse välja palgatoetusi, toetatakse kõige rohkem kannatada saanud majandussektoreid ning teisi lisarahastust vajavaid valdkondi.
Sellest, milliseid valdkondi toetatakse, on juba eelmisel nädalal kena palju käsitletud, kuid kriisiajal on vähemasti sama oluline küsimus mõista, miks neid valdkondi toetatakse ning kuidas ja kui kiiresti lisaeelarves ettenähtud vahendid rakendust leiavad.
Võrreldes möödunud aastaga on istuv valitsus võtnud eesmärgiks toetusmeetmed varasemast täpsemalt sihtida, et riigipoolne abi jõuaks nende ettevõtete ja inimesteni, kes või mis on praeguses kriisis kõige rohkem kannatada saanud.
Riigil avaneb uue lisaeelarvega näiteks võimalus maksta palgatoetust otse inimese pangakontole. Ühtlasi on põhiliseks palgatoetusele kvalifitseerumise kriteeriumiks järsk käibe langus, mitte üksnes ettevõtte tegevusala. Kriis mõjutab kogu ühiskonda, mitte üksikuid sektoreid ja sedasi probleemile lähenemine võimaldab suuremat paindlikkust.
Ülioluline on, et lisaeelarve jõustuks ja selle toetusmeetmed läheksid käiku võimalikult kiiresti. Inimestel ja ettevõtetel ei ole täna aega oodata poolt aastat või isegi mitut kuud, kuniks abi saabub. Abi on vaja kohe ja kiiresti, et vältida piirangutest johtuvaid pankrotte ja säilitada töökohti.
Kogu tervisekriisi tuleks seejuures vaadelda laiemalt kui nakatumise korda, vaktsineerimise üldnumbrid või majanduslikud piirangud. Kriisil on pikaajalised sotsiaalsed mõjud, mis jäävad esmapilgul tähelepanuta ja teiste teemade varju. Nende probleemidega tuleb aga tegeleda juba täna, et vältida probleemide süvenemist.
Lappida tuleb lünki hariduses, milleks on ette nähtud rahaeraldised koduõppe ja suviste laagrite toetamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka inimeste vaimsele tervisele, millele on üksildased koduseinad mõju avaldanud, võimaldades nõustamisi nii noortele, täisealistele kui eakatele, kuidas stressi ja tekkinud pingetega toime tulla. Lisaeelarve neid probleeme adresseerib, sest palgatoetus või vaktsineerimine üksi hingehaavu ei paranda.
Riigikogu peab nüüd lisaeelarvet menetlema tubli tempoga ega tohi takerduda muudesse teemadesse, mis pole otseselt kriisi lahendamisega seotud. Meil ei ole praegu riigis mitte ühtegi olulisemat teemat kui inimestele vabadus tagasi anda ja ühiskond avada, et võidelda nii pikaajaliste kui juba käes olevate probleemidega.
Kõige selle juures tuleb aga meeles pidada, et toetusmeetmed on alati ajutise iseloomuga. Loomulikult – töökohti tuleb säilitada ja abivajajaid toetada, kuid seda sellisel moel, et toetust saanud ettevõtted suudaksid jätkata ka pärast kriisi, kui olukord leevenenud ja piirangud kadunud. Laenurahaga me pikas perspektiivis majandust ei ehita ega elujärge paranda, seda peame tegema oma käte ja usinusega.