Keskerakond on jälle omaenda loodud väärtuskonflikti lõksus. Miskipärast tundub neile, et nende valija on Moskva-meelne lollpea. Ma ei kujuta ette eestivenelast (no välja arvatud võib-olla Tšaplõgin), kes ei taju kineetilist rünnakut Eesti tehase vastu millenagi, millele riik peab jõuliselt reageerima, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross.
Aleksandr Tšaplõgin ütles Vene eriteenistuste järjekordsele sabotaažikatsele vastuseks Eesti-Vene piiri sulgemise kohta nii: «Mõnedes maades arvatakse, et julgeoleku küsimusi saab lahendada piirivalve, tolli ja eriteenistuste tööga, aga mitte piiri sulgemisega. Aga valitsusel, nagu me näeme, on omad kaalutlused.»
Igaks juhuks ka originaalis, et ei oleks vaidlust tõlgendamise üle: В некоторых странах считают, что вопросы безопасности могут решаться работой пограничных, таможенных и специальных служб, а не закрытием границы. Но у правительства, как мы видим, имеются свои соображения.
Muide, need kurikuulsad postitused, millest olen ka varem kirjutanud, tekivad nii, et kõigepealt postitab ta venekeelse Instagrami-video, millest siis tehakse Facebooki-postitus kolmes keeles. (Tsitaat on sellest videost.)
Loomulikult võib heatahtlik lugeja loota, et Tšaplõgin pidas silmas Eesti tolli, piirivalve ja eriteenistuste omavahelist koostööd piiril. Aga kuivõrd jutt käib probleemist piiriga, on üsna loomulik lugeda seda jutuna piiriülesest koostööst, mis antud juhul tähendaks tõepoolest kas ülimat naivismi või julgeolekuohtude täielikku eitamist. Piir suletakse ju vastusena Vene eriteenistuse rünnakutele Eesti vastu. Mis koostööd saab siin mõelda?
Tšaplõgin on Postimehe kajastuse peale selgitanud, et pidas silmas «tihedat koostööd ja tegevuse koordineerimist ühe riigi erinevate ametkondade vahel: piirivalve, kaitsepolitseiameti ja tolliteenistuse vahel». «Meie riik on valinud teise lähenemise.»
Lisaks ütles Tšaplõgin: «Kuid rõhutan veel kord, et ma ei ole oma postituses valitsuse tegevusele hinnangut andnud. Faktiks jääb aga see, et selline otsus on tekitanud teatavaid humanitaarprobleeme.» Nojah.
Tšaplõgin ütleb oma postituse algusosas nii: «Alates 1. detsembrist sulgeb Eesti kõik piiripunktid Venemaa piiril. Otsus tehti pärast tõendite saamist, et Vene sõjaväeluure andis korralduse toime panna diversioon Eesti kaitsetööstusettevõtte vastu. See on muidugi tugev löök paljudele meie kaaskodanikele, kellel on Venemaal sugulasi või muid sidemeid.»
Eks ole. Vene sõjaväeluure korraldas diversiooni Eesti kaitsetööstusettevõtte vastu, aga tugev löök meie kaaskodanikele ei olnud mitte see rünnak, vaid valitsuse otsus piir sulgeda. Jajah, võib öelda, et see pole hinnang. Suunanäitamine, kuidas sellesse otsusesse suhtuda, on see igal juhul.
Taipamaks, et suunda on mõistetud, piisab Tšaplõgini postituse kommentaaride lugemisest (valitsus korraldas diversiooni ise, russofoobia, tõendeid pole, nad on kõik klounid jne, jne). Muide, Eesti piirivalve, tolli ja kaitsepolitsei koostöö on olnud aastaid eeskujulik. Ainult tänu sellele on meil piiril olnud nii rahulik, kui ta on olnud.
Keskerakond on jälle omaenda loodud väärtuskonflikti lõksus. Miskipärast tundub neile, et nende valija on Moskva-meelne lollpea. Ma ei kujuta ette eestivenelast (no välja arvatud võib-olla Tšaplõgin), kes ei taju kineetilist rünnakut Eesti tehase vastu millenagi, millele riik peab jõuliselt reageerima.
Tšaplõgini lahingpaariline Kõlvart andis valijale ette samasuguse suuna, mis pärineb vanast žanrist «aga USAs lintšitakse mustanahalisi» ehk whataboutism. Mitte ühtegi etteheitvat sõna Venemaa sabotaažikampaania kohta, mis käib terves Euroopas juba mitmendat aastat. Aga piiri sulgemine on halb, sest «viimasel ajal on Ida-Virumaal inimesed niigi valitsuse otsuste tõttu tööd kaotanud, tuleb aru saada, et ka see otsus toob kohalikule ärile probleeme».
Lisaks teevad Kõlvartile muret Läti ja sealt saabuvad ohud, ja neid peaks valitsus analüüsima jne, jne. Samuti ei tohtivat valitsuse otsused «olla lineaarsed» (mida see tähendab, ei tea, kõlab natuke nagu Reinsalu vektor). Aga seda, kuidas vähendada Venemaalt tulevaid ohte ja peatada sabotaažikampaania, kuidas reageerida nii, et Moskval ja GRU-l läheks ära isu Eestis asju õhku lasta, selle analüüsimist Kõlvart ei nõua.
Lõpetuseks. Sõbrad Keskerakonnast. Lahtine piir Venemaaga on ka teie probleem. Jah, selle sulgemine tekitab Narvas ja Kagu-Eestis probleeme. Enamasti kohalikke ja majanduslikke, aga ka inimlikke ja võib-olla traagilisi. Selles ei ole süüdi Eesti valitsus. Ka teile on pikas plaanis ohtlik insinueerida siin meile mingisugust süüd. Me oleme niigi piiri lahti hoidnud ajal, mil Soome selle ammu sulges, ja sealsed piiriäärsed ärid ja hotellid kaotasid kordades käivet. Kui me laseme Venemaal oma territooriumil karistamatult laamendada, nende isu ainult kasvab. «Sugulaste ja muude sidemete» probleem on olemas, aga Eesti turvatunne ja turvalisus on suurem probleem.
Nii nagu 1990. aastatel sundis Moskva majandusblokaad Eestit kiiresti Läänele orienteeruma, annab piiri sulgemine hea võimaluse tuua Ida-Virumaa ja Narva muule Eestile lähemale. Olen täitsa nõus, et võimalike uute majandusraskuste leevendamiseks võib vaja minna mingeid regionaalseid abimeetmeid. Kuigi küttehind, millest Kõlvart räägib, piiriga kuidagi seotud ei ole.
Piiri sulgemine kaitseb meid kõiki, ka Narvat, mis on samamoodi meie linn kui Kärdla.