Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru sõnul ei tulnud Jõksi läbikukkumine ilmselt kellelegi üllatusena. „Ka presidendile mitte, kes konsultatsioonide kaudu oli parlamendi seisukohtadega hästi kursis,” sõnas Aru. “Mõnevõrra üllatav oli ainult see, et Jõksil parlamendis nii vähe toetajaid on,“ sõnas Aru.
Aru hinnangul sai Allar Jõksile saatuslikuks liigne populism ja tugevamate kandidaatide silmapiiril olek.
„Jõksi sisuline nõrkus sai selgeks kohe kui tema tegemisi eelmise õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja tööga kõrvutati. Ehkki avalikkuses on tahetud jätta muljet, et Jõks päevast päeva palehigis põhiseadusega vastuoludele osutas ja tema eelkäija ei teinud midagi, räägivad kuivad numbrid risti vastupidist,“ ütles Aru.
Aru sõnul on Jõks oma ametiajal teinud 9 ettepanekut seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja 14 ettekannet seaduste muutmise vajadusest, Truuväli jõudis oma ametiajal seevastu teha tervelt 23 ettepanekut ja esitada 60 ettekannet.
„See, et Jõks on olnud Truuväljast avalikkusele paremini nähtav ja justkui lähemal seisev on omamoodi optiline pettus. Selle põhjus on tegelikult väga lihtne – kahe mehe ametikohustused on olnud totaalselt erinevad. Rahva ja riigi vahemehe ehk ombudsmani amet liideti õiguskantsleri ametile alles pärast Truuvälja ametist lahkumist ja just ombudsmani lisandunud roll on Jõksi nähtavaks teinud,“ selgitas Aru.
„Loomulikult on juristi roll ja rahvamehe roll kaks täiesti erinevat asja. Võimalik, et igaüks oleks täna õiguskantslerina sama pop kui Jõks. Võrrelda pole tegelikult kellagagi, sest Jõks on esimene omataoline selles rollis. Me keegi ei tea, kuivõrd pop olnuks Truuväli, kui ka tema ajal oleks olnud õiguskantsleril ombudsmani ülesanded.,“ lisas ta.
Aru sõnul mõjutas tänast hääletustulemust kindlasti ka see, et Eesti Vabariik on rikas heade õiguskantsleri kandidaatide poolest, kel pole veel antud võimalust oma andeid 7 aasta kestel näidata.
„ Midagi erakorralist Jõksi põrumises ei ole. Eesti on parlamentaarne riik ja – nagu ütles president kevadel – parlament ei tohi olla kummitempel. Presidendil on õigus teha oma ettepanekuid ja parlamendil on jällegi täielik õigus neid tagasi lükata,“ ütles Aru.
Aru sõnul ei ole Jõks pealegi esimene õiguskantsleri kandidaat, kes parlamendis läbi on kukkunud. Ta meenutas, et 2000. aastal ei leidnud parlamendis toetust Lennart Meri poolt välja pakutud Priit Kama kandidatuur. „Mine tea, milleks see hea on. Just Kama põrumine sillutas tollal teed Allar Jõksile,“ tõmbas Aru tänasega paralleele