Pühapäevast esmaspäevani Poolas toimunud Balti-Poola parlamentide EL asjade komisjoni esindajate kohtumisel avaldasin lootust, et Poola liitub eurotsooniga juba lähiaastatel.
Poolal ei ole euroga liitumisel erilisi probleeme Maastrichti kriteeriumite täitmisega. Küll aga tuleb eurotsooniga ühinemiseks muuta Poola põhiseadust, mis eeldab kahte kolmandikku parlamendi toetust, mida on poliitiliselt keeruline saavutada, sest ühinemise osas puudub laiapõhjaline ühiskondlik konsensus.
Avalikkuse toetus eurole üleminekuks on püsinud Poolas küllaltki madal, mis mõistagi ei muuda poliitilisi otsuseid lihtsamaks. Selleks, et toetus euroga liitumiseks tõuseks seniselt 30 protsendilt kõrgemale, on vaja poliitilise eliidi poolset julgustust ja laiemat teavitamist euroga seotud hüvedest. Positiivse näitena saab Poolas kindlasti kasutada ka Eesti edulugu eurotsooniga ühinemisel, selle positiivsest mõju majandusele ja poliitilisele lõimumisele Euroopa tuumikuga.
Tasub meenutada, et Eesti ühinemine euroga lõpetas hirmud rahvusvaluuta devalveerimise suhtes, mille tulemusel paranes investeerimiskliima ja ettevõtted said julgustust luua uusi töökohti. Samuti muudab ühine vääring riikidevahelise kaubavahetuse ja turismi mugavamaks ning odavamaks. Eesti lähinaabritest on eurotsooniga ühinemise soovist 2014. aastal teatanud Läti valitsus, Leedu näeb end ühisraha kasutajana 2015. aastast.
Kaks päeva (12.05-13.05) Gdanskis toimunud Poola, Leedu, Läti ja Eesti parlamentide EL asjade komisjonide esindajate kohtumisel räägiti ka koostööst Euroopa Liidus, Läänemere strateegiast ja Rail Balticu arengutest.