Eelmisel reedel võõrustasin Riigikogus Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik László Andor´i. Analüüsime kohtumisel Ungarist pärit volinikuga Euroopa Liidu finants- ja majanduskriisist väljatulemise võimalusi ja sotsiaalvaldkonna probleeme.
Kõne all oli tööjõu vaba liikumise mõju majandusele, tööpuudus ning tööjõupuudus erinevates riikides. Tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidu üks põhivabadusi, mida tuleb kaitsta ja millel on positiivne mõju majandusele. Eesti on selgelt vastu igasugustele tööjõu vaba liikumise piirangutele Euroopa Liidus.
Eelmisel aastal Briti valitsusest kostunud murettekitavad arvamused tööjõu piirangute osas, sh negatiivse kuvandi loomine Ida-Euroopast pärit tööjõule, on saanud õnneks ka Euroopa Komisjonilt üheselt hukkamõistva vastuse. Sama tõrjuvalt suhtutakse Euroopas ka Šhveitsi rahvahääletuse tulemustesse, mis sunnib töötajatele liikumist piirama.
Kõikidel uutel liikmesriikidel on töötajate vaba liikumise piirangute üleminekuperioodid lõppenud, välja arvatud Horvaatia. Kohtumisel analüüsiti ka töötajate vaba liikumise mõju riikide majanduskasvule. Uuringud kinnitavad, et tööjõu vaba liikumine suurendab riikide sisemajanduse kogutoodangut ühe protsendi võrra SKP-st.
Oluline on jätkata ka tööturu reformidega, mis tagaks inimeste oskuste ja ettevõtjate soovide suurema kooskõla. Kvaliteetne ja majandusega kohanduv haridus on parim ravim tööpuuduse vastu. Tööhõivereform Eestis on üks olulisemaid lähiaja muudatusi, mille elluviimist toetab ka Euroopa Komisjon.
Kohtumisel arutati ka majandus-, rahandus- ja sotsiaalpoliitika põimumisest majanduskriisist väljatulemisel. Oluliseks peeti noorte tööpuuduse leevendamist, milleks eraldatakse täiendavaid Euroopa Liidu rahalisi vahendeid.