Äripäev küsis hiljuti kommentaari Tõnis Arro väitele, et konkursse korraldades ei käitu riik hea omanikuna. Mul on raske selle seisukohaga nõustuda.
Normal
0
21
false
false
false
ET
X-NONE
X-NONE
MicrosoftInternetExplorer4
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:Normaaltabel;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:”Calibri”,”sans-serif”;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:”Times New Roman”;
mso-fareast-theme-font:minor-fareast;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:”Times New Roman”;
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}
Juba pikemat aega kehtib riiklikul tasandil poliitiline kokkulepe, et riigile kuuluvate ettevõtete juhid leitakse avalike konkursside teel. Selline põhimõte suurendab ettevõtete juhtimise avatust, annab vajaliku tagaside tööturult ja võimaldab leida parimad kandidaadid. Tähtajaliste töölepingute lõppemine ei tule ootamatult ametisolevatele juhtidele, ettevõtte klientidele ega omanikule. See võimaldab kõikidel osapooltel oma samme pikaajaliselt läbi planeerida ning süvendab vastutustundlikku käitumist.
Õigeaegselt ette valmistatud ja professionaalselt läbi viidud juhikonkurss häirib ettevõtte juhtimist kindlasti vähem kui ootamatud juhivahetused või pikaleveniv määramatus. Kindel ajaraamistik on asjatundliku strateegilise juhtimise lahutamatu osa. Samuti pole konkursil osalemine pole ühelegi tippjuhile solvav ega kontimurdev ülesanne, veelgi enam kui tegemist on ametisoleva juhtkonnaga. See kehtib mõistagi tingimusel, et konkurss on tõepoolest läbipaistvalt ja võrdsetel alustel läbi viidud.
Eesti Energia, Tallinna Sadama, Eleringi jt riigile kuuluvate ettevõtete juhid on kõik ametisse valitud avaliku konkurssi teel. Valdavalt on nad oma tööga hästi hakkama saanud, aga nagu ka poliitikute puhul pole olemas eksimatuid ega asendamatuid inimesi. Et tegemist on Eesti mõistes väga oluliste ettevõtetega võib eeldada, et nende juhtimisel tahaks end tõestada paljud tugevad kandidaadid. Miks me peaksime nad sellest võimalusest ilma jätma? Miks peaksime välistama juba eos, et radarile ilmuvad uued inimesed ja värsked ideed? Kusjuures ajaloos pole tundmatud ka need juhtumid, kus pikaajaliselt ametis olnud tegevjuhtkond hakkab ennast ettevõtte omanikuks pidama ja seejärel erahuvidest lähtuvaid otsuseid langetama. Sellised olukorrad tuleb välistada.
Kokkuvõttes. Isegi kui konkursi tulemusena jätkavad senised juhid, oleme saanud kindluse, et ametisse saadi tõesti parimad. See pole ju halb tulemus või mis?