Riigihalduse ministri Arto Aasa eestvedamisel arutati reedesel Reformierakonna juhatuse koosolekul haldusreformi elluviimisega seotud küsimusi.
„Haldusreformi tulemusena peab Eesti valitsemissüsteem muutuma lihtsamaks ja vähem bürokraatlikumaks. On olemas meeskonnad ja ajakava, et reform tehtud saaks, kuid väga palju oleneb omavalitsusjuhtidest, kui kiiresti ühinemised käivituvad. Motiveerimaks omavalitsusi liituma omaalgatuslikult, kahekordistame ühinemistoetused,“ rääkis Aas tänasel Reformierakonna juhatuse koosolekul.
Tema sõnul on reformi mõte anda kohalikele omavalitsustele suurem roll ning tõsta nende võimekust, üks olulisem eesmärk on ka tugevam kohalik esindusdemokraatia.
„Reformi tulemusel peaks suurenema maapiirkondade konkurentsivõime. Mida tugevam on omavalitsus, seda paremini suudetakse näiteks korraldada hariduselu ja luua ettevõtluseks soodne keskkond,“ lausus Aas.
„Täna oleme ekspertkomisjoniga jõudmas faasi, kust pole võimalik enam poliitiliste otsusteta edasi minna. Uute omavalitsuste moodustamise kriteeriumid peavad sel sügisel paika saama. Poliitilised tõmblused ainult pidurdavad reformide ellu viimist,“ sõnas minister.
Riigihalduse minister Arto Aas rõhutas, et on hulk teemavaldkondi, mis on vaja veel läbi arutada. Reformiga seonduvateks teemadeks on näiteks ka kohalike omavalitsuste ülesannete ja ühisasutuste tegevuse sätestamine, omavalitsuste rahastamismudelid ja osavaldade (linnaosade) õiguste laiendamine.
„Täna on omavalitsustel veel piisavalt aega, et ise vabatahtlikult ühineda. See on võimalik kuni järgmiste kohalike valimisteni, mis toimuvad oktoobris 2017. Omaalgatusliku ühinemise innustamiseks kahekordistame ühinemistoetuse 100 euroni inimese pealt, mis võib ulatuda kuni 800 000 euroni liituva omavalitsuse kohta,“ lisas riigihalduse minister.