Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa sõnul on stabiilse ja kasvava majanduskeskkonna eelduseks energiajulgeolek, mis tähendab varustuskindlust, infrastruktuuri julgeolekut ning energiaallikate ja -tarnijate paljusust.
Aas tõi välja, et pingelise geopoliitilise olukorra ning agressiivse idanaabri tõttu on majanduslik sõltumatus ja energiajulgeolek Eesti jaoks tähtsam kui iial varem.
„Varustuskindluse suurendamiseks soovime välja arendada ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru ja sealhulgas rajada täiendava Eesti-Läti elektri ülekandeliini. Lõppeesmärgiks peaks olema järk-järguliste sammudega liikumine ühtse Mandri-Euroopa elektrivõrgu suunas,“ tutvustas Aas Reformierakonna majandusprogrammi.
Infrastruktuuri julgeolekut silmas pidades plaanib Reformierakond ühendada Eesti elektrisüsteemi hiljemalt 2025. aastaks lahti Venemaast ning siduda meie elektrivõrgud Mandri-Euroopa sagedusalaga.
„Hetkel kuulub Eesti elektrisüsteem Loode-Venemaa sagedusalasse, mis muudab meie elektrisüsteemid haavatavaks. Ühinemine Mandi-Euroopa sagedusalaga eeldab investeeringuid võrkudesse ja konverterjaamadesse piiril,“ selgitas majanduskomisjoni esimees.
Sõltuvuse kaotamiseks Venemaast kui monopoolsest energia importijast ning tarnijate paljususe tagamiseks soovib Reformierakond Balti riikide ja Soome regionaalse gaasituru väljaarendamist.
„Eesti on otsustanud tegeleda gaasituru arendamisega, kuna meie soojamajandus sõltub suuresti Venemaa Gazpromi tarnitavast gaasist, mis tähendab ühe tarneahela riski, energiajulgeoleku riski ning hinnakujundust administratiivloogikast lähtuvalt. Toetame Soome ja Balti riikide vaheliste ühenduste – sealhulgas gaasitrassi Balticconnector ning veeldatud maagaasi ehk LNG-terminali – rajamist Eestisse. Lisaks peame vajalikuks gaasi põhivõrgu omandamist riigi poolt kontrollitava osalusega äriühingu poolt,“ lausus Arto Aas.