Õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi sõnul pole täna allikakaitse seadusandluses reguleeritud ning ajakirjanikul puudub võimalus oma allikat kaitsta.
Riigikogu õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi sõnul pole täna kindlalt määratletud, mille eest ja kuidas saab ajakirjanik oma allikat kaitsta.
”Praegu käsitleb seda vaid ringhäälinguseadus, mis puudutab ainult ringhäälingujaamade tegevust. Ajakirjanik ise oma allikat kaitsta ei saa, kohtuvande all peab ta, näiteks, vastavaid tunnistusi andma,” lausus Antropov.
‘’Täna ei ole ajakirjanike õigus keelduda tunnistamast oma allikate kohta kirja pandud kriminaalmenetluse seadustikus. Küll on seal aga vastavad sätted proviisorite, vaimulike ja advokaatide kohta. Selline seadusauk tuleb täita.”
Antropovi sõnul laieneks uue eelnõuga allikakaitse kogu meediale ja võimaldaks allika tuvastamist kohtu poolt ainult kriminaalmenetluses ja raskete kuritegude korral, mille eest on ette nähtud vabadusekaotuslik karistus 8 või enam aastat.
Riigikogu õiguskomisjon saatis täna Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Komisjonis avaldati arvamust, et eelnõu vajab edasisse menetlemise käigus muutmist ja asjast huvitatud poolte seisukohtade kooskõlastamist. Selleks soovib komisjon moodustada vastava töörühma, kus kuulatakse ära kõik osapooled.