Täna otsustas Riigikogu õiguskomisjon kutsuda neljapäeval, 25. märtsil kokku töörühm, et arutada, kuidas liikuda edasi uue allikakaitse seaduse eelnõuga.
Õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi sõnul on töörühm vajalik selleks, et kuulata ära kõik asjast huvitatud osapooled. ”Et selle seaduseelnõuga edasi liikuda, tuleb jõuda riigikogu saali täiskogu ette, kus saab teha muudatus- ja parandusettepanekuid. Oma arvamuse saavad välja öelda ka ajakirjanduse esindajad,” lausus Antropov.
Antropovi sõnul pole allikakaitse Eestis mitte kuidagi reguleeritud ning seadusandluses on sellel kohal vaakum.
“Allikakaitse seaduse eelnõu on välja töötatud sarnaselt täna Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Sloveenias, Ühendkuningriigis ja Austrias kehtiva vastava õiguskorraga. Allikakaitse piirangud on eelnõusse sisse kirjutatud mitte selleks, et karistada ajakirjanikke, vaid selleks, et oleks võimalik karistada neid kurjategijaid, keda ilma ajakirjaniku ütlusteta süüdi mõista ei oleks võimalik,” ütles Antropov.
”Siin sätestatakse väga konkreetsete paragrahvidega, millistel puhkudel ajakirjanik peab oma allikad avalikustama – need on kõik rasked kuriteod, mille puhul on ette nähtud karistus kaheksa või rohkem aastat,” lisas Antropov.
Lisaks justiitsministeeriumi esindajatele on õiguskomisjoni töörühma kaasatud eeskõnelejad Ajakirjanike Liidust, Avaliku Sõna Nõukogust, Ringhäälingute Liidust, Rahvusringhäälingust, Eesti Ajalehtede Liidust ning Baltic News Service’ist.
Allikakaitse seaduse eelnõu kohta saab lähemalt lugeda siit: https://ajaveeb.just.ee/allikakaitse/