Täna kogunes Riigikogu õiguskomisjoni eestvedamisel ühise laua taha töörühm, mis arutas nn allikakaitse eelnõuga seonduvaid küsimusi.
Robert Antropovi sõnul tõdeti töörühmas, et allikakaitse vajab siiski Eestis seadusandlikku regulatsiooni. ”Riigikogu peab eelnõud igal juhul edasi menetlema. Seepärast tegi töörühm ettepaneku justiitsministrile viia enne esimest lugemist eelnõusse muudatused, mis vähendaks ajakirjanike hirme,” lausus Antropov.
”Töörühm avaldas arvamust, et kõige enam vaidlust tekitanud sätted tuleks esialgu eelnõust välja jätta. Näiteks allikakaitse murdmise kuriteokoosseisude kataloogi tuleks vähendada II astme kuritegude võrra ning ülejäänud I astme kuriteokoosseisud, mille puhul on ettenähtud vähemalt 8 aastat karistust ükshaaval üle vaadata”.
Antropovi sõnul tekitas vaidlust ka võlaõigusseaduse muutmine, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise ja nn preventiivse trahvi suuruse määramist. ”Otsustati muudatusettepanek selgemalt formuleerida ning täiendada
selles osas ka eelnõu seletuskirja,” lisas Antropov.
Antropovi hinnangul tuleb täiendav debatt antud teemal ja muid võimalikke muudatusettepanekuid Riigikogus esimese ja teise lugemise vahel. ”Töö peab jätkuma seni, kuni kõik osapooled jõuavad nii tundlikus teemas kõiki pooli rahuldavale kokkuleppele. Unustada ei tohi ka kaitstavat allikat ennast,” ütles Antropov.
Lisaks justiitsministeeriumi esindajatele osales tänases õiguskomisjoni töörühmas Peeter Ernits Ajakirjanike Liidust, Urmas Loit Avaliku Sõna Nõukogust, Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa, Eesti Ajalehtede Liidu esindajana Tarmo Vahter, BNS Grupi juhatuse esimees Anvar Samost ja Ringhäälingute Liidu esindajana Janek Luts.
Järgmine töörühma kohtumine toimub Justiitsministeeriumis 1. aprillil, kus arutatakse eelnõu esimese lugemise teksti sõnastuse konkreetseid muudatusettepanekuid. 5. aprillil peab õiguskomisjon need muudatusettepanekud
heaks kiitma. Allikakaitse seaduse eelnõu esimene lugemine toimub Riigikogus 7. aprillil.