Viiruste levikuga tajub esmast lööki eesliinitöötaja, kelle töömaht kasvab. Töökoha kaotab aga esimesena teenindava sektori personal. Riigi tugi töökohtade säilitamisel on tähtis, kuid ka siin on raha ja võimalused piiratud. Aidata saab, kuni jätkub rasva, kuid kehvas makromajanduslikus seisus on seegi kiire sulama. Möödunud aasta oli korralik raputus meile kõigile. See pani proovile nii meie vaimse tervise kui avaliku sektori ehk tegelikult meie kõigi rahakoti.
Karmid piirangud ning vaktsiinide arendamine on toonud teatava kindluse, jalad oleksid justkui juba põhjas. Selle aasta suvise majanduse vaheprognoosi kohaselt peaks Euroopa Liidu ja euroala majandus kasvama tänavu 4,8 protsenti ja 2022. aastal 4,5 protsenti. Kevadise prognoosiga võrreldes on kasvumäär 2021. aastal märgatavalt kõrgem. Eelduste kohaselt saavutab reaalne SKP nii euroliidus kui euroalal uuesti kriisieelse taseme selle aasta viimases kvartalis. Kõige kiiremini taastuvad riigid, kus on rohkem vaktsineerituid.
2. augustiks oli minu kodumaakonnas Võrumaal end vaktsineerinud 52,64 protsenti elanikkonnast. Oleme selle näitajaga Ida-Virumaa ees tagantpoolt teised. Enim paistame väikese aktiivsusega silma riskirühma mittekuulujate seas. Selgelt maha oleme jäänud ka üle 80-aastaste vanuserühmas.
Tartus oli näiteks 12–17-aastastest noortest 1. augustiks vaktsineeritud üle poole, Võrumaal oli näitaja 20 protsendi juures. Teise statistika järgi oleme elanike arvu kohta Pärnumaa järel suurima haiguse levikuga maakond. Tegemist on selge seosega, mis näitab, et väike vaktsineerimisaktiivsus hakkab taas järk-järgult mõju avaldama.
Need arvud muudavad murelikuks. Et saaksime hoida inimeste tervist ning sellega kaasnevalt töökohti ja perede kindlustunnet, on vaja vaktsineerimise mahtu kasvatada. Järgmine sulgemine oleks eelmistest raskem. Lapsed peavad saama lasteaeda ja kooli, vanemad tööle.
Koroonakriisi majanduslik mõju eri tööstusharudele ja ettevõtetele on erinev. See sõltub mitmest tegurist, muu hulgas suutlikkusest kohaneda tarneahela häiretega, varude olemasolust ning täppisajastatud tootmisprotsessidele tuginemisest. Turismi ökosüsteemi on rängalt mõjutanud liikumis- ja reisipiirangud, mis koroonakriisi tõttu kehtestati. Võrumaale tähtsas puidusektoris on mõjud samuti tuntavad. Näiteks puitmajade tootmises täheldati kuue kuu võrdluses ekspordikäibe kukkumine 25 protsenti, üheksa kuu võrdluses 18 protsenti. Ettevõtted on tegevust palju kokku tõmmanud. Kardetakse eesootavat: eriti seda, kui sügisel ehitushooaeg lõpeb.
Meist igaühe panus sõprade ja tuttavate veenmisel loeb. On oluline, et jõuaksime võimalikult kiirelt vaktsineerituse tasemeni, mis aitab vältida majandust pärssivaid piiranguid. Teaduspõhine argumentatsioon ning riskide selgitamine tekitavad usaldust. Kutsun üles mitte minema kaasa vaidlustesse, millel puudub tõepõhi. Hoidkem endi tervist. Sellega hoiame töökohti ning oma perekondi.